Paljud Eesti lastekaitsetöötajad on kokku puutunud klientidepoolse psühholoogilise vägivallaga. Tuge sellistes olukordades aga osutavad vaid vähesed tööandjad. Ülevaadet ÜTI sotsiaaltöö eriala vilistlase Kirsi Anneli Vimpari magistritööst annab Novaatori artiklis Sandra Saar.
Lastekaitsetöötajate huvi uuringus osaleda oli töö autori sõnul väga suur ja valim sai kiiresti täis. Suisa nii, et mitmele uuringus osaleda soovijale tuli ära öelda. "Neid lastekaitsetöötajaid, kes olid valmis oma kogemusi jagama, oli palju. See näitab, et teema on aktuaalne ja väga paljudel töötajatel on olnud kokkupuude selle teemaga," lausus ta.
Vimpari ütles, et lastekaitsetöötajad arvestavad juba sellele ametikohale tööle asudes, kuidas neil tuleb ilmselt kokku puutuda probleemsete peredega ja vägivalda võib ette tulla. Suurem osa klientidest on sundkliendid ehk siis see ei ole perede vaba valik, et lastekaitsetöötaja on nende elus ja nad ei suhtle temaga vabatahtlikult.
Vimpari rääkis, kuidas lastekaitsetöötajaks õppides küll puututakse kokku sellega, et töös võib esineda erinevaid ohtusid, aga kuidas tegelikult olukorraga toime tulla, selgub alles tööl. "Eks see ole kõigega nii, et elu õpetab ja näitab, milline on reaalsus," sõnas ta.
Eesti kohtunikud on jäänud laste perest eemaldamise otsustes üksi
Uuringust selgus, et Eestis on lastekaitsetöötajaid, kes puutuvad vägivallaga kokku harva, aga ka neid, keda see puudutab pea iga päev. Tavaliselt on vägivallatsejad lapse vanemad, kellega lastekaitsetöötaja tegeleb. Kuigi ametlikult on laps lastekaitsetöötaja klient, siis tegelikult on seda terve pere.
Loe artiklit tervikuna teadusuudisteportaalist Novaator.
Tutvu Kirsi Anneli Vimpari magistritööga SIIN.