Võimalikud doktoritöö teemad 2025/2026 sisseastujatele

Doktoritöö tugineb rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online Euroopa riikides korraldatava võrdlusuuringu III uuringulaine kvantitatiivsetele ja/või kvalitatiivsetele andmetele (kogutud 2025. aastal), mis hõlmavad nii tehnoloogia kasutamist meediastunud ja andmestunud ühiskonnas kui ka digimaailma võimalusi ja riske; oskuseid, teadmisi ja hoiakuid; internetikasutuse sotsiaalset vahendamist ning laste ja noorte vaimset heaolu. Osa värsketest andmetest on võimalik võrrelda varasemate uuringulainete andmetega (2010. ja 2018. aastast).

Võimalikud juhendajad:

professor Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee,

professor Andra Siibak, andra.siibak@ut.ee,

teadur Signe Opermann, signe.opermann@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on otseselt seotud algava rahvusvahelise CHANSE-meetme projektiga PROMISE („Edendades eelteismeliste, teismeliste ja noorte täiskasvanute heaolu: täiustatud sotsiaalmeediapoliitikate suunas“, 2025–2027), mis uurib noorte sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse heaolu seoseid sotsiaalses, kultuurilises ja poliitikakujunduse kontekstis. Peamised uurimismeetodid on kirjanduse analüüs ja fookusgrupp-intervjuud noortega (vanuses 10–25) viies Euroopa riigis (Eesti, Austria, Hispaania, Saksamaa, Ühendkuningriik), mis keskenduvad noorte kogemustele, ootustele ja probleemidele seoses sotsiaalmeedia kasutamisega.

Võimalikud juhendajad:

professor Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee,

teadur Signe Opermann, signe.opermann@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on seotud ETAgi rühmagrandiga „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023–2027) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).

Võimalikud juhendajad:

professor Veronika Kalmus, veronika.kalmus@ut.ee

professor Tiia Tulviste, tiia.tulviste@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

professor Margit Keller, margit.keller@ut.ee

kaasprofessor Marko Uibu, marko.uibu@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

professor Margit Keller, margit.keller@ut.ee

kaasprofessor Marko Uibu, marko.uibu@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Teema on osa uurimisprojektist „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ ja on osa Ida-Virumaa õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi tööst. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on teadus- ja arendusprojektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

Võimalikud juhendajad:

professor Triin Vihalemm, triin.vihalemm@ut.ee

professor Margit Keller, margit.keller@ut.ee

kaasprofessor Marko Uibu, marko.uibu@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).

Võimalikud juhendajad:

teadur Oliver Nahkur, oliver.nahkur@ut.ee

kaasprofessor Dagmar Kutsar, dagmar.kutsar@ut.ee

Eriala: sotsioloogia

Allikad:

Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.

Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.

Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.

Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.

Töö eesmärk on uurida tööstusliku modernsusega seonduvate uskumuste pikaajalist arengut (nt keskkonnateadlikkuse kasv, progressi mõiste seostamine teaduse ja tehnoloogiaga) G20 riikides, analüüsides digitaliseeritud ajalehearhiive suurte keelemudelite abil.

Tulemused panustavad 1) töörühma loodavasse tüpoloogiasse, mis põhineb suurte tööstusriikide industrialiseerumise arenguradade võrdlusel; 2) indeksisse, mis kõrvutab riike nende tööstusliku modernsuse ajaloolise pärandi põhjal.

Teema eeldab metodoloogilist ettevalmistust tekstikaeve tehnikate ja sellega seotud tehniliste oskuste (nt programmeerimine, statistika, API-d) vallas, hõlmates ideaalis ka suurte keelemudelite kasutamist. Viimase puudumisel eeldatakse minimaalselt valmidust omandada vajalikud täiendavad oskused esimese õppeaasta jooksul.

Pakutav teema on seotud algava ERC Consolidatori projektiga “Tööstusliku modernsuse tõus ja langus” (RiDe). Projekt lähtub Suurte Siirete (Deep Transitions) raamistikust, mis mõtestab industrialiseerumist läbi sotsio-tehniliste süsteemide pikaajalise koosarengu (vt lähemalt uurimisrühma kodulehelt). Täpsemalt keskenduvad projektiga seotud teemad tööstuslikule modernsusele ehk kõiki tööstusühiskondi hõlmavate loodust, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja käitumisviiside kogumikule (loe lähemalt siit).

Võimalikud juhendajad:

professor Laur Kanger, laur.kanger@ut.ee

Andres Karjus, akarjus@tlu.ee

Eriala: sotsioloogia

*Käimasolevate projektide põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust professor Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:

• Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
• Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
• Teoretiseerimine: mida teooria üleüldse tähendab, milliseid võtteid kasutavad teadlased teoretiseerimiseks ja kuidas teoretiseerimisoskust arendada?

Tööl on kaks eesmärki. Neist esimene on tuvastada teoreetilise ja ajaloolise kirjanduse põhjal mehhanismid (nt tulevikulubadused tehnoloogiate kättesaadavuse osas, kalduvus lappida olemasolevate tehnoloogiate tekitatud probleeme eeskätt uute tehnoloogiatega), mille kaudu tehnoteadust puudutavad valitsevad uskumused, normid ja käitumisviisid pidurdavad kestlike praktikate (nt ringmajandus, energiapiisavus) laiemat levikut.

Teine eesmärk on analüüsida nende mehhanismide põimumist ja toimet vähemalt kolme erineva juhtumi (nt geoinseneeria) põhjal. Uuring moodustab osa töörühma laiemast püüdlusest uurida suurt kestlikku pööret takistavaid tegureid.

Teema eeldab tööd eri andmeallikatega (nt teaduskirjandus, ajakirjandus, poliitikadokumendid) ning kvalitatiivsete meetodite (nt ekspertintervjuud, protsessianalüüs, juhtumiuuring) rakendamist.

Pakutav teema on seotud algava ERC Consolidatori projektiga “Tööstusliku modernsuse tõus ja langus” (RiDe). Projekt lähtub Suurte Siirete (Deep Transitions) raamistikust, mis mõtestab industrialiseerumist läbi sotsio-tehniliste süsteemide pikaajalise koosarengu (vt lähemalt uurimisrühma kodulehelt). Täpsemalt keskenduvad projektiga seotud teemad tööstuslikule modernsusele ehk kõiki tööstusühiskondi hõlmavate loodust, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja käitumisviiside kogumikule (loe lähemalt siit).

Juhendajad:

professor Laur Kanger, laur.kanger@ut.ee

Phil Johnstone

Eriala: sotsioloogia

*Käimasolevate projektide põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust professor Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:

• Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
• Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
• Teoretiseerimine: mida teooria üleüldse tähendab, milliseid võtteid kasutavad teadlased teoretiseerimiseks ja kuidas teoretiseerimisoskust arendada?

Töö eesmärkideks on 1) tuvastada kirjandusest nišilahendused, mis kõigutavad mõnd tööstusliku modernsuse põhieeldust looduse, teaduse ja tehnoloogia kohta (nt juriidilised õigused loodusele, vastustundlik teadus ja innovatsioon); 2) ühendada need nišid viisil, mis pakub uudse lahenduse mõnele kestlikkusega seonduvale probleemile.

Teisisõnu on töö eesmärk luua rida “transformatiivseid nišiklastreid”, mis oleksid rakendatavad lähiaastate (5-10 aastat) perspektiivis, kuid võiksid samal ajal rajada teed ulatuslikumale kestlikule pöördele. Uuring haakub sisuliselt Eesti Teadusagentuuri rahastatava suure rühmagrandi “Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055” tegevustega, eeskätt nendega, mis puudutavad tööstusliku modernsuse tulevikustsenaariume Eestis (loe lisa projekti kodulehelt).

Töö eeldab põhjalikku tutvumist olemasoleva kirjandusega kestlike lahenduste vallas, pidevat suhtlust eri valdkondade ekspertidega ja siirete disaini ning tuleviku-uuringute meetodite kasutamist.

Juhendaja:

professor Laur Kanger, laur.kanger@ut.ee

Eriala: sotsioloogia

*Käimasolevate projektide põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust professor Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:

• Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
• Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
• Teoretiseerimine: mida teooria üleüldse tähendab, milliseid võtteid kasutavad teadlased teoretiseerimiseks ja kuidas teoretiseerimisoskust arendada?

Teema fookuses on küsimused kuidas mõistavad ja tajuvad julgeolekustumist erinevad sotsiaalsed grupid, kuidas muudab see inimeste igapäevaelu praktikaid ning milliseid laiemaid muutusi see toob ühiskonnas kaasa laiemalt, nt polariseerumine, võõrandumine.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu,

professor Andra Siibak,

professor Triin Vihalemm,

kaasprofessor Mai Beilmann,

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm,

kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Doktoritöö keskmes on küsimus elanikkonna valmidusest panustada riigikaitsesse eristades erineva seotusemääraga gruppe (vabatahtlikud kuni riigikaitsekohustuse kandjad).

Doktoritöö on seotud uurimisprojektiga „Julgeolekustumine ja ühiskonna toimepidevus“.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu, kairi.kasearu@ut.ee

teadur Tiia-Triin Truusa, tiia-triin.truusa@baltdefcol.org

Eriala: sotsioloogia

Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas saavad lapsed hakkama olukorras, kus keskustelud kasvavatest julgeolekuriskidest ja hirmudest seoses Eesti julgeolekuga on igapäevased. Kuidas mõistavad lapsed sõda üldse, lähiriigis toimuvat täiemahulist sõda ja Eesti julgeolekut ning milliseid tähendusi nad neile omistavad?

Võimalikud juhendajad:

kaasprofessor Mai Beilmann,

professor Kairi Kasearu, kairi.kasearu@ut.ee

professor Andra Siibak

Eriala: sotsioloogia

Fookuses on meedia ja sotsiaalmeedia kui julgeolekustumist peegeldavad ja võimestavad keskkonnad, julgeolekustumise diskursused, erinevad huvigrupid ja julgeolekustumise narratiivid ning vastanduvad narratiivid kui kognitiivne sõjapidamine, hoiakute polariseerumine.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu, kairi.kasearu@ut.ee

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, ragne.kouts@ut.ee

Eriala: sotsioloogia/meedia ja kommunikatsioon

Nooremteaduri kohale toimub eraldi vastuvõtt, mis on rahastatud Eesti Teadusagentuuri rühmagrandist „Julgeoleksutumine ja ühiskonna toimepidevus".

• Kandideerija peab vastama järgmistele tingimustele:
  • magistrikraad sotsiaal- või humanitaarteadustes,
  • head oskused kvantitatiivsete või kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamisel;
  • kvantitatiivsete analüüsimeetodite puhul eeldame häid oskuseid R-is või SPSS-is.
  • Kandideerima on oodatud ka arvutiteaduse instituudi lõpetanud magistrandid, kelle uurimishuviks on meedia/sotsiaalmeedia.

Lisaks Tartu Ülikooli doktoriõppe üldnõuete täitmisele on nooremteaduril uurimisprojektis järgmised ülesanded:

• Osaleb projekti uurimisrühma koosolekutel ja seminaridel;
• Aitab korraldada projekti töötubasid, loenguid ja muid üritusi;
• Aitab koguda projekti täitmiseks andmeid;
• Analüüsib juhendaja(te) ja uurimisrühma teiste liikmete juhendamisel andmeid ning valmistab ette sisendi teaduspublikatsioonideks;
• On valmis vajadusel enda analüüsioskuseid täiendame ning selleks osalema kursustel ja töötubades;

Nooremteaduri kohale kandideerimiseks palume eelnevalt ühendust võtta professor Kairi Kasearuga (sotsioloogia suunal) või kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemmiga (meedia ja kommunikatsiooni suunal).

Doktoritöö fookuses on järgmised küsimused: kuidas omavahel suhestuvad laiapindne riigikaitse ja ühiskonna julgeolekustumine, millised on julgeolekustumise ilmingud laipindse riigikaitse kontekstis, millised on erinevate osapoolte: riik, Kaitsevägi, erinevad kogukonnad (nt piirkonna X kogukond või kaitseliitlased), indiviidid jne, ootused, tegevus ja panustamisvalmidus laiapindsesse riigikaitsesse. Kavandis ootame kandidaadi enda visiooni ja tõlgendust uuritavast teemast ja teema sügavamat avamist, sh täpsemate uurimisküsimuste sõnastamist.

Võimalikud juhendajad:

professor Kairi Kasearu, kairi.kasearu@ut.ee

Eriala: sotsioloogia

Nooremteaduri kohale toimub eraldi vastuvõtt, mis on rahastatud Eesti Teadusagentuuri rühmagrandist „Julgeoleksutumine ja ühiskonna toimepidevus".

• Kandideerija peab vastama järgmistele tingimustele:
  • magistrikraad sotsiaal- või humanitaarteadustes,
  • head oskused kvantitatiivsete või kvalitatiivsete uurimismeetodite rakendamisel;
  • kvantitatiivsete analüüsimeetodite puhul eeldame häid oskuseid R-is või SPSS-is.
  • Kandideerima on oodatud ka arvutiteaduse instituudi lõpetanud magistrandid, kelle uurimishuviks on meedia/sotsiaalmeedia.

Lisaks Tartu Ülikooli doktoriõppe üldnõuete täitmisele on nooremteaduril uurimisprojektis järgmised ülesanded:

• Osaleb projekti uurimisrühma koosolekutel ja seminaridel;
• Aitab korraldada projekti töötubasid, loenguid ja muid üritusi;
• Aitab koguda projekti täitmiseks andmeid;
• Analüüsib juhendaja(te) ja uurimisrühma teiste liikmete juhendamisel andmeid ning valmistab ette sisendi teaduspublikatsioonideks;
• On valmis vajadusel enda analüüsioskuseid täiendame ning selleks osalema kursustel ja töötubades;

Nooremteaduri kohale kandideerimiseks palume eelnevalt ühendust võtta professor Kairi Kasearuga (sotsioloogia suunal) või kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemmiga (meedia ja kommunikatsiooni suunal).

Kandideerijad on oodatud pakkuma nimetatud valdkondades uudseid uurimisprobleeme ja täpsustama neid võimaliku juhendajaga.

Võimalik juhendaja:

kaasprofessor Sten Hansson, sten.hansson@ut.ee

Eriala: meedia ja kommunikatsioon

Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.

Doktorant oleks osa Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast.

Võimalikud juhendajad: professor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson

Eriala: meedia ja kommunikatsiooni eriala, sotsioloogia eriala