Uudised

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisisotsioloogia uurimisrühm ja Euroopa teadlased uurisid üheksa Euroopa riigi abiasutuste toimetulekut koroonakriisi ajal, et näidata nende sitkust abi pakkumisel kriisiajal majanduslikesse raskustesse sattunutele või niigi kõige tõrjutumatele inimestele.

11. jaanuaril avalikustatakse ülikooli uus veebileht. Uue väljanägemise saavad ka enamiku akadeemiliste üksuste veebilehed. 

Jaanuari lõpus algab Tartu Ülikooli ja Telia üle-eestiline noorte digimentorite programm, mille eesmärk on motiveerida noori tegutsema koos eakatega, et aidata kaasa mõlema põlvkonna digipädevuse arengule ning luua põlvkondadevahelisi kestvaid suhteid.

Meie eakad lähedased on sageli digivahendite kasutamisest ja sotsiaalmeediast suhtlemisest väga huvitatud. Paraku ei julge nad alati lähedastelt või tuttavatelt nõu küsida, sest pelgavad rumalad näida või tüliks olla.

28. novembril, esimesel advendipühapäeval avalikustati esimene Tartu Ülikooli jõuluvideo. Selle autor on rahvusvahelise koostöö ja protokolli osakond ning see valmis koostöös Tartu loovagentuuriga Jopp Creative.

Ühiskonnateaduste instituudis anti välja viis aastaauhinda lõppeva aasta tegevuse eest. Auhinna said Ragne Kõuts-Klemm, Dagmar Kutsar, Kati Orru, Marko Uibu ja Merle Linno. 

Auhindadega tunnustakse töötajate silmapaistvaid saavutusi kõrghariduse andmisel, teadustöö tegemisel ning ühiskonna teenimisel ja organisatsiooni panustamisel, et väärtustada ja suurendada nende tegevuste nähtavust instituudis ja ülikoolis. Esitatud hea töö aasta-auhindade puhul kaasneb lisaks tunnustuskirjale ka rahaline preemia summas 1000 eurot. 

Eile, 15. detsembril autasustati Eesti teaduste akadeemias 2021. aasta parimaid üliõpilaste teadustöid. Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppeastmel ja kuues teadusvaldkonnas. Preemia said ühiskonnateaduste instituudist Kadri Kuulpak, Astrit Karro ja Marta Vunš. 

2022. aastal jätkub õppetöö õppeaasta alguses kokku lepitud põhimõtete kohaselt. See tähendab järgmist.

Ülikool ja Tartu Ülikooli kliinikumi verekeskus kutsuvad ülikooliperet teisipäeval, 14. detsembril Delta keskusesse doonoripäevale. Verd saab loovutada kella 10.00–14.00 demokeskuses, ruumis 1030.

Vereloovutus ei nõua palju aega ega vaeva, kuid annab meile võimaluse teha kõige väärtuslikum kingitus – päästa kellegi elu.

Kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru vedas sotsiaalsele haavatavusele keskendunud sessiooni ÜRO hädaolukordade mõjude vähendamise Euroopa Foorumil. Orru rääkis konverentsil sotsiaalse haavatavusega tegelevast BuildERS projektist.

Konverentsi teemad on Orru sõnul aktuaalsed: „Viimased kaks aastat kestnud koroonapandeemia on näide sellest, miks on oluline tõhustada hädaolukordadega toimetulekut ja ühiskondlikku säilenõtkust, arvestades ühiskonnaliikmete erinevate vajadustega.“

Värskelt on ilmunud Ameerika teadusajakirja Population Review. A Peer-Reviewed Journal of Sociological Demography erinumber „Children’s Well-Being from Different Angles“, mille külalistoimetaja on TÜ sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.

Ahistamine, trollimine, veebikius. Sapi pritsimine on justkui uus veebikeskkonna suhtlusnorm. Vägivald ja ähvardused veebis võivad end naisena defineerivate inimeste jaoks olla teistsugused kui meeste jaoks. On elukutseid, näiteks ajakirjanik või veebikonstaabel, mis tõmbavad trolle eriti hästi ligi, ning koos trollidega ka ahistavat käitumist. Miks nii on? Mis on lahendus?

Kutsume kõiki soolisuse ja meediapädevuse ühenduskohtade huvilisi osalema 29. novembril kell 13.00-15.30 ingliskeelsel virtuaalüritusel "MIL & Gender & Digital Micro-Interventions".

Ahistamine, trollimine, veebikius. Sapi pritsimine on justkui uus veebikeskkonna suhtlusnorm. Vägivald ja ähvardused veebis võivad end naisena defineerivate inimeste jaoks olla teistsugused kui meeste jaoks. On elukutseid, näiteks ajakirjanik või veebikonstaabel, mis tõmbavad trolle eriti hästi ligi, ning koos trollidega ka ahistavat käitumist. Miks nii on? Mis on lahendus?

Kutsume kõiki soolisuse ja meediapädevuse ühenduskohtade huvilisi osalema 29. novembril kell 13.00-15.30 ingliskeelsel virtuaalüritusel "MIL & Gender & Digital Micro-Interventions".

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ja meediapädevuste entusiast Maria Kristiina Prass räägib põnevate inimestega põnevatel teemadel, mis ühel või teisel moel keerlevad meedia ümber.

Pandeemia mõjudest lastele on enim avalikkuse tähelepanu saanud vaimse tervise ja distantsõppega seotud probleemid. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsari ja kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaare tehtud uuring näitab aga, et koolilapsed ise näevad uues olukorras nii head kui halba.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Kristi Raidla vestles Raul Rebasega koroonakriisist ja kriisikommunikatsioonist, ajakirjanduse muredest-rõõmudest ning sotsiaalmeediast.

Raul Rebane, olete praeguseks juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisiga seonduvat meedias järjepidevalt analüüsinud. Mis on teile selle aja jooksul silma jäänud?

Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ja emeriitprofessor Marju Lauristin rääkisid, kas ja kuidas on pandeemiaaeg ühiskonda muutnud ning milline on pandeemia pikaaegne mõju.

Loe artiklit Eesti Päevalehest.

Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Seepärast on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada.

Infokorratus, valeuudised, infodeemia, alternatiivsed faktid ... Need kaasaegse infoühiskonna ja -tarbimise juurde kuuluvad nähtused on nüüdseks tuttavad enamikule meist, olgu siis millise sildi all tahes. Infohäirete järel lõhestunud ühiskondade ja lagunevate demokraatiate probleemistik on avalikus arutelus juba palju tähelepanu saanud. Aga millised võiksid olla lahendused?