Ekspert: Eesti lõimumisvaldkond on jõudnud uude ajajärku

Eesti on oma lõimumisvaldkonnaga jõudnud uude ajajärku, kus me ei räägib enam Eesti venekeelsete inimeste integreerimisest Eesti ühiskonda, vaid need samad inimesed osalevad juba ise Eesti uussisserändajate integreerimises, tõdes kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Eda Silberg lõimumismonitooringu tulemuste tutvustuse eel.

Praegu on Eestis üle 200 erineva rahvuse esindaja ning on teada 240 erineva emakeelt. "Kultuuriline paljusus on osa meie ühiskonnast ja venekeelne osa Eesti elanikkonnast ei ole ainult objekt, vaid tegelikult ka võrdväärne partner uussisserändajate lõimimisel," sõnas Silberg.

Monitooring tõi Silbergi sõnul muu hulgas välja, et Ukraina sõja tõttu on saanud siinsete inimeste majanduslik heaolu kõigutatud, mis ühtlasi on pannud venekeelseid elanikke otsustama, kummal pool nad siis on: kas hoiavad pigem lääne, Euroopa kultuuriruumi poole või kuuluvad ida poole.

"Aga sõja positiivne mõju Eesti ühiskonnale on olnud, et teatud otsused, näiteks üleminek eestikeelsele haridusele, on sellest mõjutatud," tõi Silberg välja.

Uuringu üks olulisemaid järeldusi on asekantsleri sõnul see, et lõimumise hindamisel nii eestikeelsete kui ka venekeelsete vastajate jaoks oli ülimalt oluline, et Eesti oleks turvaline ja siin ei oleks rahvuste vahelisi konflikte. "Vastanutest umbes 80 protsenti ütles, et kõige suurem väärtus lõimumisel ühiskonna jaoks on, et meil konflikte ei oleks."

Loe uudist tervikuna ERR uudisteportaalist: https://www.err.ee/1609272171/ekspert-eesti-loimumisvaldkond-on-joudnud…