Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) võimaldab analüüsida enam kui 2000 teemat Eestis
Mare Ainsaar, Hanna Kerstina Kartau
Artiklile viitamine: Ainsaar, M., Kartau, H. K. (2023). Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) võimaldab analüüsida enam kui 2000 teemat Eestis. M. Ainsaar (toim). Muutuv ja mitmekesine Eesti Euroopa Sotsiaaluuringus. Tartu Ülikool.
Rahvusvahelised võrdlusuuringud on tänapäeva teaduse lahutamatu osa. Senised võrdlusanalüüsid teiste uuringutega (Ainsaar ja Roots, 2015; Technopolis, 2017) näitavad, et Euroopa Sotsiaaluuring (ESS) on olnud teiste suurte rahvusvaheliste uuringute võrdluses väga populaarne ning edukas nii rahvusvaheliselt kui ka Eestis. Seda näitavad uuringu originaalandmete kasutajate arvud ning publikatsioonid, mis andmeid kasutades on avaldatud. Näiteks 2022. aasta andmetel on Eestis Euroopa Sotsiaaluuringu aktiivseid andmete kasutajaid üle 3000 (Joonis 1) ja kogu maailmas enam kui 220 300 (European Social Survey, 2022).
Joonis 1. Euroopa Sotsiaaluuringu kasutajate arv Eestis (2022. aasta mai ja märtsi andmed, andmete allikas Norra Sotsiaalteaduste Andmearhiiv)
Selline suur kasutajaskond on võimalik tänu ESS andmete hoidmisele avaandmetena. Kasutamist mõjutab ka väga teadlik töö andmete eksponeerimise kasutajasõbralikumaks muutmisel (Ainsaar, 2015). 21. sajandi alguses, mis on ka Euroopa Sotsiaaluuringu sünni aeg, ei olnud laialt levinud arusaam, et teadusandmed võiks olla avaandmed. Pigem valitses Eestis arusaam, et andmetega saaks ja peaks teenima, või siis, et andmed peaksid teenima eelkõige väiksemate töörühmade huve. Üle-Euroopaliseks ning maailma liikumiseks sai teadusuuringute avaandmetena esitamine alles ligi kümnend hiljem – 2015-2019 (OECD, 2020, Data.Europa.eu, 2021).
21. sajandil on Euroopa Sotsiaaluuring rahvusvaheline koostööprojekt ja Euroopa teadustaristu, mis pakub mitte-ärilistel eesmärkidel avaandmeid kõigile kasutamiseks. Andmeid kogutakse iga kahe aasta tagant ning tegemist on riigi suhtes esindusliku sotsioloogilise uuringuga, kus osalevad inimesed alates 15. eluaastast. Ülemine valimi vanusepiir uuringus puudub, seega saab andmeid hästi kasutada ka eakamate inimeste uurimisel. Uuringut valmistatakse ette ning seda koordineeritakse rahvusvahelises koostöös. Eesti osales ESSi andmete kogumises esimest korda 2004. aastal.
Temaatiliselt sisaldavad ESS voorud informatsiooni ligi 2000 teema kohta. Mõned küsimused on ajas korduvad ning võimaldavad ajalist võrdlust, teised küsimused on uuringus eriplokkidena ainult mõnedel aastatel. Tänu tugevale reeglistikule andmete kogumises on Euroopa Sotsiaaluuringu andmete abil võimalik jälgida muutusi ajas.
Joonis 2. Populaarseimad käsitletud teemad Eestit puudutavates ESS põhjal kirjutatud publikatsioonides.
Kokku on Eesti ESS andmetega Eesti kohta kirjutatud 1333 artiklit. Kõige populaarsem teema on hoiakud (Joonis 2). Näiteks ka 2022. aastal publitseeriti kõige enam artikleid Eesti kohta just selle teema all. ESS andmeid kasutatakse väga palju ka poliitika, heaolu, migratsiooni, tervishoiu, usalduse ning väärtuste analüüsides. Täpsemalt saab informatsiooni Euroopa Sotsiaaluuringu Eesti publikatsioonide kohta siin.
Selles kogumikus on kaksteist artiklit Eesti elu kohta. Mõned neist artiklitest analüüsivad pikemaajalist muutust Eesti ühiskonnas. Näiteks vaatab Anu Realo muutusi usalduses ning selles muutust põlvkonniti ja vanusega, Andu Rämmer teeb kokkuvõtte eestimaalaste väärtuste muutustest, Aune Valk võrdleb erinevate uuringute tulemusi ja püüab selgitada haridusega rahulolu Eestis. Mare Ainsaar teeb ülevaate lastega perede heaolu muutustest.
Teised artiklid on rohkem keskendunud 2021. aasta olukorra analüüsile. Mõned analüüsid põhinevad ka ainult Eestis uuritud teemadel ehk nende teemade jaoks lisati küsimused Eesti ankeeti eraldi. Näiteks võtab Helina Maasing kokku tulemused rahvuslikel motiividel põhinevate konfliktide toimumise tunnetuse Eestis. Ka Anu Masso, Piret Ehin ja Mihkel Solvak kasutavad Eesti eriküsimuste teadmisi ning kirjutavad digiühiskonna eripäradest. Digiühiskond oli üks 2021. aasta ESS vooru eriteemadest, Denisa Fedakova artikkel annab ülevaate digivahendite kasutamise ja tööga rahulolu seostest.
Tööga rahulolu perekonna seisukohast käsitlevaid andmeid analüüsib Kadri Soo. Liisa Talving ja Oliver Nahkur vaatavad Eesti elu läbi oluliste päevakajaliste teemade – kliima ja turvalisus.
Kaks artiklit kombineerivad ESS andmeid ka teiste andmebaasidega (Anu Masso, Aune Valk), mis on uus kasvav trend sotsiaalteadustes.
Kirjandus
Ainsaar, M. (2015). Euroopa Sotsiaaluuring annab vastused riigi juhtimiseks vajalikele küsimustele. Riigikogu Toimetised, 32, 152-159.
Ainsaar, M. ja Roots, A. (2015). Rahvusvahelised küsitlusuuringud Tartu Ülikoolis 1990-2014. Tartu Ülikooli ajaloo küsimusi, XLIII, 42−58.
OECD (2020). Open, Useful and Re-usable data (OURdata) Index: 2019. Kasutatud 03.01.2023, https://www.oecd.org/governance/digital-government/ourdata-index-policy-paper-2020.pdf
Data.europa.eu (2021). Open Data Maturity Report 2021 – Methodology. Kasutatud 03.01.2023, https://data.europa.eu/sites/default/files/method-paper_insights-report_n7_2021.pdf
European Social Survey (2022). Registered users by country, up to 30 May 2022. Kasutatud 03.01.2022, https://www.europeansocialsurvey.org/docs/data_users/ESS_data_user_stats_may_2022.pdf
Technopolis (2017). Comparative impact study of the European Social Survey (ESS) ERIC. Final report.
