Kuidas kohandada digipädevusi arendavaid mänge erinevates koolides ja klassides?

autor: Annaliisa Post

Sügissemestril andis kümme Meediaklubi liiget kokku üle 150 meediaõpetuse tunni. Lisaks käis Meediklubi vastutav täitja Inger Klesment meediaõpetuse tunde läbi viimas ka Maltal. See andis meeskonnale mitmekülgse kogemuse ja võimaluse mõista, kuivõrd universaalsed on Meediaklubi jaoks loodud mängud ning kuivõrd sarnased või erinevad on õpilaste kogemused veebis.

Meediaruum: mängud ja sotsiaalmeedia

Kui Eesti lasteaedu ja koole külastanud tudengid küsisid lastelt, milliseid mänge nad mängivad ja milliseid sotsiaalmeedia platvorme kasutavad, kõlasid igal pool sarnased vastused. Nii teadsid tudengid juba ette, et ilmselt räägivad lapsed Robloxist, Minecrafist, YouTube’ist ja TikTokist. Kui Inger Malta koole külastas, selgus, et sarnane jutt kõlab ka sealsete laste suust: lapsed kasutavad nii Eestis kui Maltal täpselt samu sotsiaalmeedia rakendusi ja mängivad samu online-mänge. Teadmine õpilaste seas populaarsetest mängudest ja sotsiaalmeedia keskkondadest võimaldab õpetajal nende kohta rohkem infot uurida ning annab seeläbi võimalusi õpilastega kaasa rääkida. Meie kogemus näitas, et kui õpetaja teab, mis on näiteks robuxid, tundus õpetaja õpilastele sellel teemal kohe targem.

Samastumist võimaldavad näited

Kuigi meediapädevusi arendavad mängud on universaalsed ja selgus, et need sobivad kasutamiseks lisaks Eestile ka Maltal, siis päris üks-ühele neid siiski igal pool üle võtta ei saa, sest oluline on, et mängus kasutatavad näited oleksid õpilastele tuttavad. Mida suuremat samastumistunnet näited ja mäng pakub, seda rohkem lapsed sellesse süvenevad ja midagi päriselt kõrva taha panevad. Näiteks tuli Malta jaoks mänge kohandades kasutada sealseid nimesid ja arvestada sealse keskkonnaga (nt digitaalsest jalajäljest rääkides ei ole Maltal asjakohane pori- ja lumejäljega sarnanemisest rääkida, vaid pigem peaks tooma näiteks liiva sisse astumisel sinna jäävast jäljest). Seejuures oli näidete kohandamine vajalik ka Eesti haridusasutustes, sest kuigi õpilaste meediaruum on sarnane, võib olla erinevusi lemmikmängude ja populaarsemate juutuuberite seas.

Klassi suurus

Üks Meediaklubi eesmärke on jõuda ka nende koolideni, mis ei asu suuremates linnades. Maapiirkonades on tihti aga klassid väiksemad kui linnakoolides. See tähendab, et aruteludele kuluv aeg ning võimalus kõigil kaasa rääkida sõltub väga klassi suurusest. Mida suurem on klass, seda keerulisem on kõigile õpilastele iga teema juures sõna anda. Lastele – eriti noorematele – on aga väga tähtis, et kõik saaksid oma kogemusest rääkida. Samas võib väiksemas kollektiivis juhtuda, et jutt ei lähe kuidagi käima, eriti kui õpilased on tagasihoidlikumad ja napisõnalisemad. Seetõttu peab koolitaja olema valmis, et arutelule kuluv aeg või planeeritust oluliselt erineda. Seega peab ta oskama vajadusel arutelu lõpetada või lisaküsimustega õpilasi rohkem rääkima suunata.

Vanus

Kuigi mitmed digiteemad – näiteks turvalised paroolid ja petuskeemide vältimine – on aktuaalsed kõigis vanuseastmetes, siis ühtmoodi nendele teemadele kõigiga läheneda ei saa, vaid mänge ja näiteid tuleb eakohastada. Nii sobib tugeva parooli olulise näitlikustamiseks lasteaias Pille ja Jaagu näidend, kuid vanemate õpilastega saab rääkida juba näotuvastamisest, sõrmejäljest ja mustri kasutamisest telefonil. Seejuures ei pruugi õpilaste teadmiste hulk ja kogemused sõltuda vaid vanusest, vaid iga rühma puhul tuleb õpilasi kuulata ning selle järgi otsustada, kui süvitsi teemadega minna.

Niisii on Meediaklubi meediaõpetuse tundide tegevused universaalsed ja sobivad kasutamiseks nii Eestis kui ka välismaal. Küll aga peab õpetaja olema teadlik, milline on õpetatav klass, et sa saaks vajadusel mänge kohandada.
 

Tagasi meediaklubi lehele