Meedia ja kommunikatsioon

Ühiskond on sügavalt meediastunud ja kõik eluvaldkonnad sõltuvad aina enam meediast. Ühiskonnateaduste instituudis uurime ja analüüsime meedia ja kommunikatsiooniga seotud nähtusi nii indiviidi, organisatsiooni kui ka ühiskonna tasandil. 

Meie interdistsiplinaarsele teadlaskonnale pakuvad huvi näiteks professionaalne ajakirjandus, poliitiline kommunikatsioon, mäluasutuste töörütmid ja säilenõtkus, andmestumine ja tehnoloogilised riskid, sotsiaalmeedia võimalused ja ohud, organisatsioonikultuur, meediapoliitika ja infoõigus, info-, meedia- ja digipädevused, infokorratus ja informatsiooniline mõjustamine, küberkuritegevus ning teadus- ja kriisikommunikatsioon. Lisaks tegeleme nii kirjeldava kui ka analüütilise alusteadusega, mh uute digimeetodite arendamisega. 

Meedia ja kommunikatsiooni teadusvaldkonnas tegeleme läbivalt info, andmete ja tähendustega. Peame oma üldpädevuseks mitmekesist, sõltumatut ja kriitilist analüüsi. Meie eesmärk on demokraatlikus ühiskonnas ühist tähendusloomet arendada. Uurime meedia ajalugu, sisu, loomeprotsessi, mõju ja auditooriumit, aga ka mäluasutusi ja nende töömeetodeid, inimestevahelise kommunikatsiooni protsessi, infootsikäitumist, organisatsioonikommunikatsiooni ning tähendusloomet jagatud infoväljades. 

Praegu on meil meedia ja kommunikatsiooni valdkonnas käsil kolm suuremat uurimissuunda. Andmestuvate ja digitaliseeruvate institutsioonide juures pakuvad meile huvi digipädevused, tehisintellekt ja profileerimine ning hariduse andmestumine. Professionaalse demokraatiat toetava ajakirjanduse jaoks uurime ajakirjanike rolle ja nendega kaasnevaid pingeid, vähemusmeediat, Euroopa meediamaastikke ja auditooriumeid. Eesti elanike toimevõimekuse ja meediapädevuse hindamiseks analüüsime digitaliseerinud lapsepõlve, noorte meediapädevusi, mäluasutuste töörütme kiireneva sotsiaalse aja kontekstis, venekeelse elanikkonna meediakasutust ning küberkuritegevust pandeemia ajal. 

Uue kvaliteetse ekspertteadmise loomise kõrval peame oluliseks ka ühiskonnas kaasa rääkimist. See hõlmab nii teadustulemusteühiskonnale vahendamist kui ka avaliku arutelukultuuri edendamist. Teadlaste järelkasvu soodustamiseks kaasame teadusprojektidesse ja -uuringutesse tudengeid juba bakalaureuseastmes. 

 

Peamised uurimissuunad

  • Ajakirjandus ja sotsiaalmeedia
  • Meedia-, info- ja digipädevused
  • Poliitiline kommunikatsioon
  • Meediapoliitika
  • Teaduskommunikatsioon
  • Infoharidus ja raamatukogundus

Uurimisprojektidest tegelevad meedia ja kommunikatsiooniga näiteks...

  • CORE – Lapsed internetis: teadus ja tõendid. Teadmusbaas lastest ja noortest digimaailmas

https://core-evidence.eu

  • Rändetaustaga inimeste esindatus avalikus meedias Rootsis, Saksamaal ja Eestis

https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/ced9fe97-d27d-4dd6-a441-fa03866d8ce6

  • MEDIADELCOM: Meediaga seotud riskide ja võimaluste hindamine lähtudes dialoogilise kommunikatsiooni vajadustest

https://www.mediadelcom.eu

  • ySKILLS - Noorte digipädevused

https://yskills.eu

Kuidas see õppetöösse rakendub?

Info ja andmete ning nende tähenduse ja kommunikatsiooniga tegeleme ühiskonnateaduste instituudi kõigil õppekavadel. Magistrikava "Ühiskonna ja infoprotsesside analüüs" seob sotsioloogia ja infoteaduste eriala oskused ja teadmised spetsiifiliseks andmetega töötamise pädevuseks. Kommunikatsioonipädevustele ja tähenduste koosloomele pannakse rohkem rõhku õppekavadel "Ajakirjandus ja kommunikatsioon" nii bakalaureuse- kui magistriastmes, valdkonnaülesel magistrikaval "Muutuste juhtimine ühiskonnas" ning ühe-aastasel osaajaga magistrikaval “Juhtimis- ja digikommunikatsioon”.

Tudengid saavad meil õppides pädevused, mis on seotud:

  • Andme- ja tekstianalüüsiga;
  • Andmepõhiste otsustega;
  • Infokülluses ja infokorratuses toimetulekuga;
  • Andmeajakirjandusega;
  • Sotsiaalse analüüsi meetodite (sh uute digimeetodite) kasutamisega;
  • Huvipoolte vahendamise ja koosloome oskustega.  

Janar Pekarev kaitseb doktoritööd „Military AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects“

Janar Pekarev kaitseb doktoritööd „Military AI and autonomous weapon systems: an interdisciplinary exploration of ethical, legal, and sociological aspects“.
Loodusvaatluste maraton

Kodanikuteaduse seminaril räägitakse, kuidas rikastab avalikkuse kaasamine teadustööd

Doktorantuur

Registreeru karjäärikonverentsile „Doktorikraadiga uutesse kõrgustesse!“