Privaatsusõigus inimõigusena ja igapäevatehnoloogiad

Eilse rahvusvahelise inimõiguste päeva puhul toimunud Inimõiguste Instituudi aastakonverentsil esitleti värsket uuringut „Privaatsusõigus inimõigusena ja igapäevatehnoloogiad“, mis valmis ühiskonnateaduste instituudi ja Inimõiguste Instituudi koostöös. Uuringu fookuses on privaatsusõiguse kaitse igapäevatehnoloogiate, eelkõige interneti, arvutite, nutitelefonide ja tahvelarvutite, tarkvararakenduste ning sotsiaalvõrgustike kasutamisel.

Uuringu tulemustest selgus, et vaid umbes viiendik inimestest hindavad oma teadmisi väga heaks või heaks selle kohta, milliseid andmeid nende kohta kogutakse, suur osa (43%) vastajatest hindas oma teadmisi vähesteks või täiesti puudulikeks. Eelkõige hindavad oma teadmisi madalalt vanemaealised isikud.

Üle poole vastanutest oli seisukohal, et mure isikuandmete pärast on asjakohane, samas oli märkimisväärselt suur ka nende vastanute osakaal (41%), kes arvas, et mure isikuandmete kaitstuse pärast on ületähtsustatud. Nii käesolevast uuringust kui ka eelnevatest sarnastest uuringutest tuleb välja, et eestlastele on omane passiivne hoiak ja leplikkus andmete kogumise suhtes. Vastupidiselt levinud müütidele tajuvad nooremad (15–24aastased) isikuandmete kaitset mõnevõrra olulisemana kui teised vanusegrupid.

Sarnaselt üleeuroopalise Eurobaromeetri uuringuga selgus, et 84% vastajatest nõustus sellega, et isikuandmete kaitstuse eest internetis peaks vastutama eelkõige inimene ise.

Üllatavaks võib pidada, et pea pooled inimestest vastasid, et nad loevad enne nõustumist  teenuste privaatsustingimused läbi, 22% mõnikord ning 22% harva või mitte kunagi. Tulemusi arutanud eksperdid olid selle tulemuse suhtes väga skeptilised ja valdavalt oldi seisukohal, et ilmselt andsid inimesed selles punktis n-ö sotsiaalselt soovitud vastuse. Tingimuste pikkuse ja keerukuse tõttu tekib ka kahtlus, kas tegemist on "teadliku nõusoleku" andmisega.

Uuringu raames toimus üle-eestiline küsitlus, milles osales 959 inimest vanuses 15-74. Uuringu viisid läbi ühiskonnateaduste instituudi meediauuringute professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt ja nooremteadur Maria Murumaa-Mengel ning Katrin Laas-Mikko Inimõiguste instituudist.