Autor:
Kaspar Koolmeister

Seminaril „Kliimaärevus ja kestliku arengu keerukus“ käsitletakse kestlike tehnoloogiatega seotud ühiskondlikke tegureid

15. septembril kl 15 algab Tartus Ülikooli Kohvikus seminar „Kliimaärevus ja kestliku arengu keerukus“, kus käsitletakse kliimamuutuste mõjuga seotud kitsaskohti nii inimese vaimse tervise kui ka ühiskonna arengu seisukohalt, et mõista tegureid, mis kujundavad nõudlust kestlike tehnoloogiate loomiseks ning kasutuselevõtuks. Avatud seminarile saab registreeruda 13. septembrini.

Arusaam, et praegust raiskavat majandusmudelit toitvate ressursside kasutamisel on piirid, on olnud käivitav jõud ringmajandusele ülemineku võimaluste otsimiseks ning keskkonnasäästlike tehnoloogiate loomiseks. Ühiskonna vajadusi rahuldavaks ja keskkonna piire austavaks kestlikuks arenguks on aga tehnoloogiast üksi vähe. Seepärast ongi ringmajandust ja kestlikke tehnoloogiaid käsitleva seminarisarja seekordse ürituse keskmes inimene ja ühiskond. Seminaril räägivad Tartu Ülikooli teadlased lähemalt, milles seisneb kestliku arengu keerukus ning millist kõrvalmõju võib avaldada keskkonna ja kliima pärast muretsemine inimese vaimsele tervisele. 

Kliimaärevusega seonduvat käsitleb Tartu Ülikooli eksperimentaalpsühholoogia professor ja psühholoogia instituudi juhataja Kairi Kreegipuu. Vaatluse alla tulevad kliimaärevuse olemus, selle mõõtmine, ennustajad, tagajärjed ja levik. Olulisel kohal on küsimus, kas kliimaärevus on midagi erilist või on tegu sarnase ärevusega, mida on inimkonna ajaloos varemgi esinenud (nt ärevus tuumasõja või viimsepäeva kohtumõistmise pärast).

Kestliku arengu keerukusega seotud küsimusi, proovikive ja valupunkte selgitab Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor, kestliku arengu keskuse juhataja Margit Keller. Jutuks tuleb nii kestliku arengu olemus, selle tõlgendused Eesti ühiskonnas kui ka võimalikud stsenaariumid Eesti energia- ja transpordisüsteemide ümberkujundamiseks.

Ettekannetele järgneb vestlusring „Kuidas toetada kestlikke muutusi ühiskonnas – üksikutest maailmapäästjatest suurte siireteni“, milles arutlevad teema üle Kairi Kreegipuu, Margit Keller ja seminarisarja eestvedaja, gaasfermentatsiooni tehnoloogiate kaasprofessor Kaspar Valgepea.

Sarja „Ringmajandus ja kestlikud tehnoloogiad“ kolmandat seminari korraldab Tartu Ülikooli gaasfermentatsiooni tehnoloogiate uurimisrühm (GasFermTEC) koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS). Kuueosalises sarjas tutvustatakse nii ringmajanduse olulisi tehnoloogiaid, näiteks puidu, jäätmete ja CO2 väärindamist, taimede biotehnoloogiaid ning biomassi töötlemist, kui ka ringmajandusega seotud sotsiaalmajanduslikke tegureid, näiteks ettevõtete kestlikkuse aruandlust ja sotsiaalset vastutust. Teemasid käsitlevad nii kodu- kui ka välismaised eksperdid Eesti tööstuse ja ühiskonna kontekstis.

GasFermTEC on Euroopa teadusruumi rahastusel tegutsev õppetool Tartu Ülikoolis, mille üks eesmärke on teadus- ja õppetöö arendamise kõrval suurendada ka Eesti biotööstuse innovatsioonivõimet. Õppetool on üks aasta alguses Euroopa Komisjonilt suure toetuse saanud digitaalse bioinseneeria keskuse üksustest, mis toetab lisaks teadustööle tööstuslikul biotehnoloogial põhineva uusettevõtluse arengut ja parandab avalikkuse teadlikkust nii kestlikest biotehnoloogiatest kui ka Eesti ülikoolide ja tööstuse koostöö arenguvõimalustest rohepöörde kontekstis.

Registreeru seminarile „Kliimaärevus ja kestliku arengu keerukus“.

Image
Kliimaärevus ja kestliku arengu keerukus

 

Samas sarjas toimunud:

8. juunil „Puidu väärindamise tulevik

9. mail „Ringmajanduse mõju ettevõtlusele ja kestlikkuse aruandlus“

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
rattur sügises

JÄRELVAATA: kas inimeste rohenügimine on demokraatlik?

Tehnoloogiainstituudi teadlased

Õiglase Ülemineku Foorumil räägitakse tööstuse tulevikust ja paindlikust tööjõuturust

Anna-Kati Pahker kaitseb doktoritööd „Measuring industrial modernity in comparative perspective, 1900–2020“

14. novembril kell 12.00 kaitseb Anna-Kati Pahker meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Measuring industrial modernity in comparative perspective, 1900–2020“ („Tööstusliku modernsuse mõõtmine 1900–2020, võrdlev perspektiiv“).