Tubli tüdruku maski taga võib peituda rida koduseid probleeme

Eesti kooli kohta öeldakse, et see on rohkem naise nägu, sest enamik õpetajaid on naised ja tüdrukute õppeedukus on poiste omast ees. Ometi ilmnes Eesti teadlaste uuringus, et haridusest väljalangenud noorte seas on üllatavalt palju n-ö pealtnäha tublisid tüdrukuid. Leid viitab, et suures klassis ei pruugi õpetaja õpilase tubliduse taha peidetud probleeme õigel ajal märgata. ERR-i ajakirjaniku Airika Harriku artikkel koolitüdrukute heaolu teemal ilmus uudisteportaalis Novaator.

Eesti kooli kohta öeldakse, et see on rohkem naise nägu, sest enamik õpetajaid on naised ja tüdrukute õppeedukus on poiste omast ees. Ometi ilmnes Eesti teadlaste uuringus, et haridusest väljalangenud noorte seas on üllatavalt palju n-ö pealtnäha tublisid tüdrukuid. Leid viitab, et suures klassis ei pruugi õpetaja õpilase tubliduse taha peidetud probleeme õigel ajal märgata.

Kui 15–29-aastane inimene ei õpi, tööta ega osale mõnel koolitusel, võib teda liigitada NEET-olukorras nooreks. Tartu Ülikooli empiirilise sotsioloogia kaasprofessor Mai Beilmann tegeles Eesti andmetega rahvusvahelises haavatavate, s.h NEET-noorte uuringus. „Otsisime noori, kes on koolist välja langenud. Endalegi üllatuseks jõudsime päris paljude noorte naisteni, kes olid koolis olnud n-ö väga tublid tüdrukud,“ meenutab ta.

Täpsemalt oli tegu kaheksat Euroopa riiki hõlmanud uuringuga. Rahvusvaheline töörühm vaatles intervjuude põhjal, milliste mehhanismide mõjul võivad noored sattuda haavatavasse seisu ja mis aitab noori võimestada. Hiljutises konverentsiettekandes tutvustas Beilmann Eesti kohta käivaid tulemusi. Selleks tegi uurimisrühm 2021. ja 2022. aasta sügistalvel 40 intervjuud 15–43-aastaste endiste ja praeguste NEET-noortega. „Huvitav arusaamade lahknevus tekkis uuringurühma sees. Rahvusvaheliselt ei tahetud kuidagi leppida, et ka akadeemiliselt edukad noored võiksid olla haavatavad,“ märgib kaasprofessor.

Tubliduse maski all

Nagu Mai Beilmann oma ettekandes välja tõi, on Eesti koolisüsteem pealtnäha naise nägu: rohkem on naisõpetajaid ja tüdrukud on vähemalt õpitulemuste põhjal n-ö tublimad. Beilmanni üllatuseks tuli tubli tüdruku stereotüüp esile ka endiste ja praeguste NEET-noorte intervjuudes: „Nad õppisid koolis hästi, said häid tulemusi eksamitel ja tasemetöödes, osalesid olümpiaadidel, käitusid eeskujulikult ja osalesid huviringides.“

Õpetaja vaates oli tegu ideaalsete õpilastega. Nagu aga näitasid intervjuud, võis tubliduse maski taga olla hulk probleeme. Beilmanni sõnul tuli kõige äärmuslikum näide neiult, kes koges kodus nii vaimset, füüsilist kui ka seksuaalset väärkohtlemist. „Koolis jäi see märkamata, sest ta oli musterõpilane. Keegi ei oleks tulnud selle pealegi, et temal võib midagi halvasti olla... kuni hetkeni, kui ta väga halva vaimse tervise pärast koolist välja kukkus,“ sedastab kaasprofessor.

Muude koolitee pooleli jätmise põhjustena nimetasid intervjueeritavad kohanemisraskusi, koolikiusamist, aga ka mahajäämust õppetöös. „Kui õpilasel esines näiteks mingi pikaajaline haigus, mis sundis koolist eemale jääma, siis vastutulematus järele õppimise ja järelevastamise osas võis viia selleni, et tal tekkisid õpiraskused,“ selgitab Beilmann. N-ö tublile tüdrukule võis õpilünk olla piisavalt traumeeriv, et kahjustada tema vaimset tervist ja põhjustada koolist väljalangemise.

Teisalt võis ka koolikiusamine hakata kaasprofessori sõnul noorele vaimse tervise peale. Näiteks rääkis üks intervjueeritav vaimsest vägivallast ja sellest, kuidas klassikaaslased jätsid ta isolatsiooni. „Jällegi, kui kool selle probleemiga ei tegele, see paisub ja muutub pikaajaliseks, võibki juhtuda, et õpilane ei pea sellele survele vastu,“ osutab Beilmann.

Siiski ei saa tema sõnul leidude põhjal kooli suunas tingimata süüdistavalt näppu viibutada, et tüdrukute mured märkamata jäid. „Seksuaalse väärkohtlemise kogemine ongi midagi sellist, mida ohvrid varjavad,“ põhjendab ta. Nii olid ka kõige äärmuslikuma näite puhul tüdruku suhted õpetajatega väga head, kuid tema kodus kogetu pedagoogideni ei jõudnud. „Tublidus võib olla väga hea mask, sest kui sa saad hästi hakkama, on järelikult sinuga kõik hästi. Sa ei vaja täiendavat tähelepanu,“ sõnab Beilmann.

Endisest kiusatust kogemusnõustajaks

Muu hulgas küsiti uuringus osalenutelt, milliseid tagajärgi on omaaegsed probleemid põhjustanud neile hiljem elu jooksul. „Pilt oli väga kurb. Meie uuringus osalenud noortel naistel olid kõigil kas erinevad vaimse tervise probleemid, nagu depressioon, ärevushäire, suitsidaalsus või siis söömishäired,“ toob ta välja. Kaasprofessor möönab siinkohal, et otsiski valimisse eriti probleemseid juhtumeid.

Siiski osutas ta ettekandeski, et uuritud naised olid kõik püüdnud oma mure suhtes midagi ette võtta. Nad otsisid ja said spetsialistidelt abi. „Diagnoosid ei olnud neil enda pandud, vaid depressioon või ärevushäire oli neil spetsialisti diagnoositud,“ täpsustab Beilmann.

Eesti valimisse jõudsid üksnes noored, kes olid üritanud ise elus edasi liikuda ja uuesti haridusteed alustanud. „NEET-olukorras noori on üldse väga raske kätte saada. Seetõttu me päris NEET-olukorras noorteni ei jõudnudki. Saime inimesi kätte peamiselt õhtukoolidest või täiskasvanute gümnaasiumidest,“ meenutab kaasprofessor. Teisisõnu oli valim kaldu inimeste poole, kes pidasid oluliseks haridus kas või tagantjärele kätte saada.

Mitu vastajat tõi ühe võimaliku lahendusena välja, et kasu võiks olla kogemusnõustajatest. „Kui tõesti õpetajad ei jõua ja tugipersonali on vähe, võiks saada nõu ja tuge vabatahtlikelt kogemusnõustajatelt, kes on sarnaste probleemidega kokku puutunud,“ märgib Beilmann. Intervjueeritavad ise olid seejuures väga motiveeritud ise kogemusnõustamisse panustama. „Mõne uuringus osaleja jaoks oli see omal moel teraapia. See, et ta sai teisi aidata, aitas tal oma kogemust paremini aktsepteerida,“ sedastab kaasprofessor.

Mai Beilmann esines ettekandega "Tüdrukud Eesti koolis: Tublid, aga õnnetud?" TÜ ühiskonnateaduste instituudi teaduskonverentsil „Tead(m)uspõhine ühiskond?“ 4. oktoobril Tartus.