Ühiskonnateaduste instituudist vahetusüliõpilaseks välismaale
Kõrgharidust omandades on igati kasulik planeerida õpingutesse vähemalt ühe semestri mahus õppimist väljaspool Eestit. Vahetusüliõpilasena välismaal ei õpita vaid erialaseid aineid teises keskkonnas. Pigem on see võimalus end proovile panna, arendada keeleoskust, saada kogemus mitmekultuurilises keskkonnas ning leida olulisi kontakte era- ja professionaalseks eluks.
Välismaale õppima minemiseks on mitmeid võimalusi. Populaarseim on neist Erasmus+ Euroopa-sisese õpirände programm, mille raames on ühiskonnateaduste instituudil hulk häid partnerülikoole. Partnerlepingud on üldiselt õppekavapõhised, kuid on ka mõned laiema haardega lepingud, mis võivad sobida erinevate õppekavade üliõpilastele.
Lisaks nimetatud programmile on veel mitmeid teisi võimalusi minna välismaale õppima - partnerlepingud, rahvusvahelised programmid ja fondide stipendiumid. Samuti on võimalik sooritada praktika välismaal. Õpirände võimalustega saad tutvuda siin.
Erasmus+ programmi õpirände tingimustega saad tutvuda siin.
Ühiskonnateaduste instituudi partnerkõrgkoolide nimekirja leiad TÜ õpirände infosüsteemist SoleMOVE.
Küsimuste korral palun võta ühendust Maiu Reinholdiga kas e-kirja või telefoni teel: Maiu.Reinhold@ut.ee, 737 5697
Õppekavade mobiilsusaknad
Välismaal õppimine või praktika läbimine annab väärtusliku rahvusvahelise kogemuse, laiendab silmaringi ning on kindel eelis ka tööturul. Välismaal sooritatud õppetööd arvestatakse Tartu Ülikooli õpingute osana ning seda on võimalik läbida õppekava nominaalaja jooksul. See tähendab, et välisõpingud on õppekavasse planeeritud ja ÕIS-st vaadates on näha, millise osa sellest välismaal õppides tehtud saab. Välisõpingute osa õppekavas nimetatakse mobiilsusaknaks ja selle maht semestris on vähemalt 15 EAP-d.
-
Praktilise ajakirjanduse 2. erialamoodul või praktilise kommunikatsiooni 2. erialamoodul, valikaine SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 12 EAP.
-
Valikmooduli valikaine SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
-
Kui oled valinud 2. erialamooduli, on võimalik mooduli valikainetesse lisada ainest “Rahvusvaheline õpikogemus” kas 12 EAP või soovi korral ka väiksemas mahus ainepunkte. Juhul, kui valikutes ei ole 2. erialamoodulit, saab “Rahvusvahelise õpikogemusega” täita valikainete mahtu.
-
Praktilise suunaga õppeained:
SVUH.00.043 “Vabatahtlik iseseisev praktika”4 EAP
SHUH.03.006 “Kommunikatsiooniassistendi praktika” 8 EAP
Praktikat võib sooritada koos õpingutega või eraldiseisvalt näiteks suvel. -
Kooskõlastatult ja programmijuhi otsusega võib ka
a) õppida oma eriala kohustuslikke õppeained välisülikoolis;
b) õppida välisülikoolis spetsiifilisi erialaseid aineid, mida Tartus pole võimalik omandada ja asendada nendega õppekavas olevaid aineid.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete arvestamisel õppekava alus- ja suunamoodulisse kooskõlastab õppeplaani ka programmijuht.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekaval on parim aeg välismaale minekuks viies semester. See tähendab, et välismaale peab kandideerima teise õppeaasta kevadsemestril. Viimasel semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldajaga (Nele Nemvalts, Nele.Nemvalts@ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
-
Valikmooduli valikaine SVUH.00.112 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 15 EAP alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
-
Kooskõlastatult ja programmijuhi otsusega võib ka
a) õppida oma eriala kohustuslikke õppeained välisülikoolis;
b) õppida välisülikoolis spetsiifilisi erialaseid aineid, mida Tartus pole võimalik omandada ja asendada nendega õppekavas olevaid aineid. -
Praktilise suunaga õppeained:
SVUH.00.061 “Projektipraktika” 6 EAP
SVUH.00.051 “Vaatluspraktika” 6EAP
SOSS.04.054 “Vaatluspraktika sotsiaaltöö või sotsiaalpoliitika alal” 6 EAP
Praktikat võib sooritada koos õpingutega või eraldiseisvalt näiteks suvel.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete arvestamisel õppekava alus - ja suunamoodulisse kooskõlastab õppeplaani ka programmijuht.
Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava III või IV semester, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril. Viimasel semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Virge Näkk, Virge.Nakk@ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
-
Valikmooduli valikaine SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 12 EAP alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
-
Praktilise suunaga õppeained infokorralduse suunal:
SVUH.00.076 “Projektipraktika” 15 EAP
SVUH.00.074 “Vaatluspraktika” 3 EAP
SVUH.00.075 “Rühmapraktika” 6 EAP
SVUH.00.078 “Infohalduse praktika” 6EAP
Praktikat võib sooritada koos õpingutega või eraldiseisvalt näiteks suvel.
-
Kooskõlastatult ja programmijuhi otsusega võib ka a) õppida oma eriala kohustuslikke õppeained välisülikoolis; b) õppida välisülikoolis spetsiifilisi erialaseid aineid, mida Tartus pole võimalik omandada ja asendada nendega õppekavas olevaid aineid.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete arvestamisel õppekava alus - ja suunamoodulisse kooskõlastab õppeplaani ka programmijuht.
Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava III või IV semester, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta kevadsemestril. Viimasel semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldajaga (Gea kiisk, Gea.Kiisk@ut.ee), et oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
-
Valikmooduli valikaine nimetusega SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 12 EAP alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
-
Ülejäänud välismaal läbitud õppeained sobivad rahvusvahelise õpikogemuse ja individuaalprofiili mooduli valikaineteks.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel konsulteeri programmijuhiga ainete sobivust teistesse õppekava moodulitesse.
Õppekava II või III semester on parim aeg välisõpingute jaoks, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta sügis- või kevadsemestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Nele Nemvalts, Nele.Nemvalts@ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
Rahvusvahelise õpikogemuse mooduli aine SVUH.00.112 Rahvusvaheline õpikogemus (15 EAP) on selle õppekava mobiilsusaken.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel konsulteeri õppekorraldaja või programmijuhiga ainete sobivust teistesse õppekava moodulitesse.
Õppekava II või III semester on parim aeg välisõpingute jaoks, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta sügis- või kevadsemestril. Viimasel semestril välismaale õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldajaga (Kathriin Liiber, Kathriin.Liiber@ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.
-
Valikmooduli valikaine nimetusega SVUH.00.016 "Rahvusvaheline õpikogemus" mahus 12 EAP alla saab paigutada erinevaid õppeaineid, sh ka neid, mida koduülikooli õppekavas pole.
-
Praktilise suunaga õppeaine SVUH.00.085 “Projektipraktika” mahus 12 EAP. Praktikat võib sooritada koos õpingutega või eraldiseisvalt näiteks suvel.
-
Kooskõlastatult ja programmijuhi otsusega võib ka
a) õppida oma eriala kohustuslikke õppeained välisülikoolis;
b) õppida välisülikoolis spetsiifilisi erialaseid aineid, mida Tartus pole võimalik omandada ja asendada nendega õppekavas olevaid aineid.
Välisõpingute jaoks õppeplaani koostamisel tuleb arvestada, et väliskõrgkooli õppeainete arvestamisel õppekava alus - ja suunamoodulisse kooskõlastab õppeplaani ka programmijuht.
Parim aeg välisõpingute jaoks on õppekava II või III semester, mis tähendab, et välismaale peab kandideerima esimese õppeaasta sügis- või kevadsemestril. Viimasel semestril välismaal õppima suundujad peavad arvestama, et reeglina ei laeku väliskõrgkoolist õppetulemused TÜ semestri lõpuks, seega ei saa ka arvestada ülikooli lõpetamisega välisõpingute semestri lõpus.
Konsulteeri õppekorraldusspetsialistiga (Virge Näkk, Virge.Näkk@ut.ee), et sa oskaksid arvestada, milliseid õppeaineid ei loeta igal semestril ja seega saaksid oma TÜ õpinguid vastavalt planeerida.