Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühm arendab EL teadusprojektis SYNERGIES lahendusi, mis aitavad ametnikel ja kogukonnajuhtidel tõhusamalt kaasata elanikke ning korraldada kommunikatsiooni ja vabatahtlike tegevust kriisi ajal.
Riigi ja elanike valmisolek kriisideks muutub üha olulisemaks, arvestades sõjakonflikte, rünnakuid kriitilisele taristule ja äärmuslike ilmastikuolude sagenemist. Hädaolukordade tagajärgi inimestele ja elutähtsatele süsteemidele saab vähendada paremini korraldades erinevaid valmisoleku- ja reageerimismeetmeid.
„Siin võib kriisihaldusasutustele ja kogukonnajuhtidele toeks olla meie arendatav valmisoleku hindamise süsteem ja kriisivalmiduse parimate praktikate teadmistebaas,“
Projekt tõukub peamisest valmisolekuvajadusest: elanikud ja neid toetavad organisatsioonid peaksid valmistuma kriisideks ja suutma teha teadlikke otsuseid kriisi ajal. Valmistumise faasis peavad ametlikud osapooled ja kogukonnajuhid harjutama ladusat suhtlust elanikkonnaga, et elanikeni jõuaks täpne ja kiire ohuteavitus hädaolukorras. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et kriisijuhised oleks kättesaadavad ja arusaadavad erinevate vajadustega sihtrühmadele ning inimestel oleks ka võimekus ja motivatsioon käituda vastavalt juhistele.
Lisaks tuleb ametiasutustel parandada organiseerumata ehk välkvabatahtlike kaasamist. Välkvabatahtlikud on inimesed, kes jõuavad tihti esimesena sündmuskohale ja on valmis osutama jõukohast abi. Et see väärtuslik ressurss ei jääks planeerimisfaasis ja ka hädaolukorras tähelepanuta, kaardistavad teadlased välkvabatahtlike ja ametlike kriisihaldusorganisatsioonide parimaid koostööpraktikaid.
Teejuhiks kriisivalmiduse parandamisel saab valmisoleku hindamise süsteem, mis toetub sotsiaalse haavatavuse analüüsile. „Teades, keda ohud mõjutavad ja millist abi ohustatud elanikud vajavad, saab täpsustada sekkumised konkreetseteks kriisistsenaariumiteks valmistumiseks,“ selgitab Kati Orru. Uudset süsteemi testitakse stsenaariumipõhistes töötubades.
Hiljuti Hollandis ja Eestis toimunud töötubades mängiti läbi üleujutuse ja sõjalise rünnaku olukorrad. Haavatavustena kerkisid esile näiteks inimeste eelnevad terviseriskid, keelebarjääri probleem ja usaldamatus ametliku kommunikatsiooni vastu. Nende kitsaskohtade vältimiseks tuleb olla valmis kohandama kriisisõnumeid vastavalt ühiskonnagruppide eripäradele, tuvastama enim kasutatavaid suhtluskanaleid ja kummutama kriisidega seotud väärarusaamu juba rahuajal.
Teine oluline praktiline edasiminek valmisoleku tugevdamisel on kriisilahenduste teadmistevaramu arendamine. Varamu sisaldab parimaid kriisilahenduse kogemusi ja juhendmaterjale kriisihaldusasutustele ja kogukonnajuhtidele. Varamust leiavad kasutajad vastavalt oma rollile, kogemustele või ohukontekstile inspiratsiooni ja juhendeid, mis aitavad koostada kriisiplaane, kaardistada võimelünki, tõsta kogukondade kriisivalmidust ja kohandada ümbritsevat keskkonna kriisikindlamaks. Parimate praktikate varamu valmib 2026. aasta esimeses pooles.
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühmast osaleb projektis riskisotsioloogia professor Kati Orru, sotsiaalse heaolu uuringute teadur Oliver Nahkur, kommunikatsiooniuuringute kaasprofessor Sten Hansson ja kriisisotsioloogia nooremteadur Kristi Nero. Eestist on kaasatud ka Päästeameti Lõuna piirkonna ning Võrumaa arenduskeskuse esindajad. Projekt kestab 2026. aasta novembrini.
SYNERGIES projekti kohta saab lisainfot lehelt https://synergiesproject.eu/.