Uudised

Kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru vedas sotsiaalsele haavatavusele keskendunud sessiooni ÜRO hädaolukordade mõjude vähendamise Euroopa Foorumil. Orru rääkis konverentsil sotsiaalse haavatavusega tegelevast BuildERS projektist. Konverentsi teemad on Orru sõnul aktuaalsed: „Viimased kaks aastat kestnud koroonapandeemia on näide sellest, miks on oluline tõhustada hädaolukordadega toimetulekut ja ühiskondlikku säilenõtkust, arvestades ühiskonnaliikmete erinevate vajadustega.“

Värskelt on ilmunud Ameerika teadusajakirja Population Review. A Peer-Reviewed Journal of Sociological Demography erinumber „Children’s Well-Being from Different Angles“, mille külalistoimetaja on TÜ sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsar.

Ahistamine, trollimine, veebikius. Sapi pritsimine on justkui uus veebikeskkonna suhtlusnorm. Vägivald ja ähvardused veebis võivad end naisena defineerivate inimeste jaoks olla teistsugused kui meeste jaoks. On elukutseid, näiteks ajakirjanik või veebikonstaabel, mis tõmbavad trolle eriti hästi ligi, ning koos trollidega ka ahistavat käitumist. Miks nii on? Mis on lahendus? Kutsume kõiki soolisuse ja meediapädevuse ühenduskohtade huvilisi osalema 29. novembril kell 13.00-15.30 ingliskeelsel virtuaalüritusel "MIL & Gender & Digital Micro-Interventions".

Ahistamine, trollimine, veebikius. Sapi pritsimine on justkui uus veebikeskkonna suhtlusnorm. Vägivald ja ähvardused veebis võivad end naisena defineerivate inimeste jaoks olla teistsugused kui meeste jaoks. On elukutseid, näiteks ajakirjanik või veebikonstaabel, mis tõmbavad trolle eriti hästi ligi, ning koos trollidega ka ahistavat käitumist. Miks nii on? Mis on lahendus? Kutsume kõiki soolisuse ja meediapädevuse ühenduskohtade huvilisi osalema 29. novembril kell 13.00-15.30 ingliskeelsel virtuaalüritusel "MIL & Gender & Digital Micro-Interventions".

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi vilistlane ja meediapädevuste entusiast Maria Kristiina Prass räägib põnevate inimestega põnevatel teemadel, mis ühel või teisel moel keerlevad meedia ümber.

Pandeemia mõjudest lastele on enim avalikkuse tähelepanu saanud vaimse tervise ja distantsõppega seotud probleemid. Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika kaasprofessor Dagmar Kutsari ja kultuuriteooria kaasprofessor Leena Kurvet-Käosaare tehtud uuring näitab aga, et koolilapsed ise näevad uues olukorras nii head kui halba.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Kristi Raidla vestles Raul Rebasega koroonakriisist ja kriisikommunikatsioonist, ajakirjanduse muredest-rõõmudest ning sotsiaalmeediast. Raul Rebane, olete praeguseks juba üle pooleteise aasta kestnud koroonakriisiga seonduvat meedias järjepidevalt analüüsinud. Mis on teile selle aja jooksul silma jäänud?

Tartu Ülikooli kestlikkuse sotsioloogia kaasprofessor Kati Orru ja emeriitprofessor Marju Lauristin rääkisid, kas ja kuidas on pandeemiaaeg ühiskonda muutnud ning milline on pandeemia pikaaegne mõju. Loe artiklit Eesti Päevalehest.

Kuritegusid, mis seisnevad peamiselt kahe poole omavahelises vestluses, on kriminoloogias praegu eelistatava teooriaga keeruline uurida. Seepärast on petukõned ja -kirjad olnud kriminoloogias seni ebapiisavalt mõtestatud. Tartu Ülikooli doktoritöö pakub välja võimaluse, kuidas suhtluspõhiseid rünnakuid ära tunda ja ennetada.

Infokorratus, valeuudised, infodeemia, alternatiivsed faktid ... Need kaasaegse infoühiskonna ja -tarbimise juurde kuuluvad nähtused on nüüdseks tuttavad enamikule meist, olgu siis millise sildi all tahes. Infohäirete järel lõhestunud ühiskondade ja lagunevate demokraatiate probleemistik on avalikus arutelus juba palju tähelepanu saanud. Aga millised võiksid olla lahendused?

Tartu Ülikooli meediauuringute professor Andra Siibaku ja Giovanna Mascheroni (Università Cattolica) kaasautorluses ilmus raamat "Datafied Childhoods. Data practices and imaginaries in children's lives", milles arutletakse, kuidas mõjutab digi-ja andmeühiskonnas üles kasvamine laste kujunemist.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituuti on loodud uus doktoriõppekoht koostöös Äripäevaga. Kandideerima oodatakse neid, kes on huvitatud lugejakäitumise paremast mõistmisest digimeedias. Analüüsiks saab uus doktorant kasutada Äripäeva teemaveebide lugejaandmeid ning vastust tuleb otsida küsimusele, millise sisuga lugeja tähelepanu tõmmata ja hoida.

8. detsembril kl 14.00–16.00 toimus veebiseminar „Tartu Ülikooli toimetulek koroonaajal ja õppetunnid tulevikuks“, kus anti lühiülevaade kahe selleteemalise värske uuringu tulemustest. Lisaks korraldati kolm vestlusringi, kus õppejõud ja üliõpilased arutasid kaugõppega seotud raskuste ja heitlikes oludes toimetuleku üle. Veebiseminar on järelvaadatav UTTV-st.

Tavatarbija jaoks liigub rohepööre siis, kui on olemas sobivad tooted, teenused ja taristu. Üksnes kõrgem teadlikkus ei murra praeguseid rutiine. Pigem tasub mõelda "ihulähedasemast" kasust: parem tervis, vaba aeg ning rahasääst, kirjutab Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller ERRi uudisteportaalis.

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsooni eriala magistrant Darja Maskin vestles enda kolme kurususekaaslasega, et uurida, miks on magistrantuuri astunud juba ammu samal eraialal praktiseerivad professionaalid.

Neljapäeval, 4. novembril peetakse Tartus Gustav Adolfi päeva, et tähistada 389. aasta möödumist Tartu Ülikooli asutamisest. Sel puhul asetatakse lilled mälestusmärkide juurde, esitletakse raamatut, toimub kontsert ja esilinastub film. Rootsi kuningas Gustav II Adolf allkirjastas 1632. aastal Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) asutamisüriku. Sellele pühendatud päev algab 4. novembril kell 15.20 lillede asetamisega Tartu Ülikooli esimese kantsleri Johan Skytte ja Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde.

Ülikooli eesmärk on hoida õppetöö avatuna nii kaua kui võimalik, seetõttu rakendame tugevamaid ohutusmeetmeid. Õppetööl, avalikes ruumides ja kohtumistel tuleb inimesi hajutada ja kõik, sh vaktsineeritud, peavad ülikooli siseruumides kandma maski. Nina ja suu katmiseks võib kasutada üksnes kaitsemaski, mitte näiteks salli või visiiri. Keskenduda tuleks sellele, mis on õppetöö jätkumiseks hädavajalik. Soovitame ära jätta või edasi lükata suured üritused. Ära jäävad ka rahvusülikooli aastapäevaga seotud üritused.

Selleks, et hoida uuel õppeaastal töö- ja õpikeskkonda võimalikult tavapärasena, kehtib üldine reegel, et ülikooli hoonetes viibivad töötajad ja üliõpilased on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud või kannavad maski.

12. oktoobril avati Tartu Ülikooli raamatukogu näituste saalis näitus „Elu esiküljel“, mis tutvustab kahe aastasaja eesti ajalehtede muutuvat nägu. Näitusel näeb 77 ajalehe 231 esikülge, mis on 200 aasta jooksul ilmunud Eestis, Ameerikas, Venemaal, Rootsis ja Austraalias. Väljapanekuga tähistatakse eesti ajakirjanduse juubeliaastat, sest just aastal 1821 hakkas ilmuma Otto Wilhelm Masingu Marahwa Näddala-Leht.

Raamatuesitlus toimub ühiskonnateaduste instituudi tudengitoas 19. oktoobril kell 15.00 ning kestab umbes tunni. Marianne Mikkot saab tulla kuulama kohapeale või liituda esitlusega Zoomis. Vestlust juhib sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar. Vestlusel saab autoriga suhelda ja esitada küsimusi, samuti on võimalus kohapeal soetada autorilt autogrammiga raamat.