“Appi, kõike on liiga kiiresti liiga palju” ehk Meediaklubi õppetunnid
Inger Klesment
Meediaklubi projekti eesmärk oli kokku tuua erinevate erialade tudengid, et viia läbi 140 meediaõpetuse töötuba 1.-9. klassides üle Eesti. Esialgne idee külastada koole rahulikus tempos ühe aasta jooksul ja võtta väike suvepuhkuski asendus tormilise töötubade broneerimise tõttu kolmekuulise meediatundide sprindiga.
APPI, KÕIK KOOLID TAHAVAD MEEDIATUNDE!
Saatsin Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkonna rahastatud meediatundide tellimise võimaluse koolidele välja märtsikuu õhtul kell 21.00 ja järgmise päeva lõunaks olid kõik töötoad broneeritud. Ma poleks iial arvanud, et koolidel teema vastu niivõrd suur huvi võiks olla ja õpetajad töökirju ka veel õhtul loevad ning neile reageerivad.
Soovitan sarnast projekti läbi viies mõelda, mille alusel koolidele töötube pakkuda. Tagantjärele tarkusena oleksin võinud järgida varasemate uuringute tulemusi, mis andnuks infot koolide kohta, kus on meediaõpetus täiesti puudu. Nii tekkinuks prioriteetsete koolide nimekiri, kellele läbimõeldud ajastusega kutsungeid saata. Mina lähtusin printsiibist, et kõik Lõuna-Eesti koolid peavad info saama võrdselt samal ajal, mis tõi kaasa ootamatult suure töökoormuse.
Siiski oli registreerimisprotsess õpetajate tagasiside põhjal äärmiselt sujuv ja pabistamine välja ei paistnud. Näiteks öeldi Luunja Keskkoolist, et töötubade broneerimine käis uskumatult kiiresti. Osula Põhikooli õpetajad kiitsid minu ja projektijuhi Gretel Juhansoo loodud süsteemi mugavust ning kiiret ja üheselt mõistetavat suhtlust. Ka Räpina Ühisgümnaasiumist ja Väätsa Põhikoolist öeldi, et suhtlus oli selge, ladus ja operatiivne.
Lõime korralikult läbimõeldud registreerimistabeli Google Sheets keskkonda, kus iga kooli esindaja sai omal käel tutvuda vabade kuupäevadega ja märkida klassikomplektide arvu, kellele töötube soovib tellida. Nii võitsime aega, vältides asjatut kuupäevade solgutamist ja kinnitamist.
Kuvatõmmis registreerimiskeskkonnast
Hästi toimiv süsteem jagunes järgmisteks etappideks:
- Esimene kiri vastas kõigile küsimustele. Saatsime kutsungid Lõuna-Eesti koolide õppejuhtidele ja direktoritele. Kiri sisaldas projekti eesmärki, teemade ning meetodite tutvustust kooliastmete lõikes ja registreerimislinki, kuhu sai jätta ka edasise kontaktisiku nime, telefoninumbri ja e-posti aadressi.
- Viieminutilised kõned hoidsid ära päevadepikkused kirjavahetused. Seejärel võtsime koolidega telefoni teel ühendust ning täpsustasime, kas nad panid tabelisse kõik nii kirja nagu soovisid. Tuli ette juhtumeid, kus ühest koolist olid täpselt samadele klassidele broneeringu teinud mitu erinevat õpetajat. Kiire kõne lahendas palju probleeme korraga.
- Kirjalik kinnitus, kas saime üksteisest õigesti aru. Viimase sammuna palusime kõikidel registreerunud koolide kontaktisikutel e-kirjas kinnitada töötubade algusajad ja klassiruumide numbrid.
STRESSIROHKE ALGUS ASENDUS EDUKATE TÖÖTUBADEGA
Üle igasuguste ootuste suur huvi töötubade vastu lõi projekti ajagraafiku segi - tekitasin tahtmatult olukorra, kus lubasin, et teeme kõik töötoad ära aasta aja asemel kolme kuuga. Algne idee viia läbi igas kuus umbes kümme töötuba asendus neljakordse tempoga, millest tulenevalt kiirenes ka projektiga liitunud tudengite väljaõpetamise periood ja oli planeeritust intensiivsem.
Tänu Greteli usinale tööle ei lahkunud neljakordsele töötempole vaatamata ükski tudeng Meediaklubist. Gretel seletas igale tudengile üksikasjalikult, mis, kuidas, miks ja millal tegema peab ning toetas kõiki igal hetkel.
Gretel Juhansoo Meediaklubi projekti tudengeid koolitamas
Kuna me ei olnud valmistunud töötube nii suure tempoga läbi viima (näiteks polnud me arvestanud, et kahel või isegi kolmel tudengil võib täpselt samu mänguvahendeid üheaegselt vaja minna), tuli projekti käigus ette väga palju omavahelist aegade klapitamist töövahendite jagamiseks, teiste järel ootamist jne. Meediaklubi tudengid Karmen Laur, Raili Randmäe, Kerttu Kuku, Merilin Miks ja Katriin Kersen olid äärmiselt mõistvad ja kiired õppijad, kes said vahendite ja info vahetamisega projektiks loodud grupivestluses väga hästi hakkama.
Ajapikku tegime töövahendeid juurde ja jagamist jäi järjest vähemaks. Aprilli teiseks pooleks olid pooled töötoad läbi viidud ja kõik sujus kenasti. Järk-järgult vähenes mentordamise vajadus, mais toimis projekt vaat et täiesti iseseisvalt! Kuigi kogusime ja monitoorisime õpetajatelt saadud tagasiside tudengitele ettepanekute tegemiseks ja töövahendite täiustamiseks, siis olid õpetajad kõikide külastustega niivõrd rahul, et mitte midagi ei pidanudki muutma. Tagasisides toodi korduvalt välja, et mängulised ja interaktiivsed tegevused olid õpilastele kaasahaaravad ning kasulikud.
KOOLIKÜLASTUSTE EDU VALEM
Väga paljude koolide õpetajad ütlesid, et lisaks olulistele teemadele jäid neile meelde särasilmsed ja entusiastlikud töötubade läbiviijad. Ka minu varasem kogemus koolidest tagasiside kogudes on näidanud, kui kõrgelt hindavad nii õpetajad kui õpilased klassi ees seisja entusiasmi, avatud ja sõbralikku suhtumist lastesse ning enda huvi teema vastu. Seega on ka tulevikus sarnase projekti läbiviimiseks vaja leida meeskonnaliikmed, kes päriselt teema vastu huvi tunnevad ja tahavad koolides käia. Ainult välisest motivatsioonist (nt ainepunktid, raha vms) ei piisa.
Koolidesse pole mõtet pakkuda töötube teemadel, mida õpetajad niikuinii juba suurepäraselt käsitlevad. Parema meelega loovutatakse klassijuhataja- või ainetund teemade katmiseks, mille seletamiseni pole veel jõutud, õpetamiseks puuduvad ressursid või mis vajaks põneva meetodiga kinnistamist. Õpetajad tõid tagasisides välja, et pärast töötube õpilastega vesteldes hindasid lapsed teemasid väga vajalikeks ja näiteid asjakohasteks, hästi seletatuks ja edasist diskussiooni tekitavaks.
Meile projekti vedajatena andis kindlustunnet tudengeid koolidesse varem loodud materjalidega saata see, et olime mänge ja simulatsioone ise käinud kümneid kordi katsetamas. Nii teadsime, mismoodi lapsed ja noored tõenäoliselt tunni erinevates etappides reageerivad ja oskasime sellest tulenevalt adekvaatset nõu anda. Korduvalt läbi testitud materjalid või tudengite enda poolt välja mõeldud mängud on mõlemad väga head lahendused, kuidas sarnast projekti sisustada. Nii ühel kui teisel juhul peaksid meediaõpetuse tunnid olema mängulised, kaasahaaravad ja näited õpilaste reaalse internetikasutusega seotud.
Kokkuvõttes leian, et Meediaklubi projektil on potentsiaali töötada tulevikus ka ilma intensiivse juhtimiseta, sest sel hetkel, kus mängud said selgeks ja kokkulepped üheselt arusaadavalt tabelisse kirja, toimis kõik automaatselt. Konarliku alguse tõttu võtame kogemusest kaasa mitmeid õppetunde, kuid ära ei tohi unustada, et tänu projektile said meediaõpetuse tundides osaleda umbes 3000 last üle kogu Eesti. Ja see on võimas!
Meediaklubi projekti liikmed
Meediaklubi projekti toetab Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis.
