Doktoriõpe ühiskonnateaduste instituudis

Ühiskonnateaduste instituudis toimub ühine konkurss meedia ja kommunikatsiooni ning sotsioloogia erialadele, kandideerimiseks on avatud 5 õppekohta.

Teema võib valida instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. Mitmed väljapakutud teemad on interdistsiplinaarsed ja kandidaat otsustab ise, kummale erialale ta kandideerib. Eriala valikul on kandidaadil soovitav lähtuda enda erialasest taustast ja huvist ning vajadusel ka juhendajaga nõu pidada.

Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) palume enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.

Teemad

„Digimeedia ja tehisintellekti kasutamine Eesti ja Euroopa laste ning noorte seas: võimalused ja riskid“ (sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Doktoritöö tugineb rahvusvahelise teadlasvõrgustiku EU Kids Online Euroopa riikides korraldatava võrdlusuuringu III uuringulaine kvantitatiivsetele ja/või kvalitatiivsetele andmetele (kogutud 2025. aastal), mis hõlmavad nii tehnoloogia kasutamist meediastunud ja andmestunud ühiskonnas kui ka digimaailma võimalusi ja riske; oskuseid, teadmisi ja hoiakuid; internetikasutuse sotsiaalset vahendamist ning laste ja noorte vaimset heaolu. Osa värsketest andmetest on võimalik võrrelda varasemate uuringulainete andmetega (2010. ja 2018. aastast).

Võimalikud juhendajad: professor Veronika Kalmus, professor Andra Siibak, teadur Signe Opermann

„Sotsiaalmeedia kasutamine laste ja noorte seas: poliitikakujundus ja vaimne heaolu“ (sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Teema on otseselt seotud algava rahvusvahelise CHANSE-meetme projektiga PROMISE („Edendades eelteismeliste, teismeliste ja noorte täiskasvanute heaolu: täiustatud sotsiaalmeediapoliitikate suunas“, 2025–2027), mis uurib noorte sotsiaalmeedia kasutamise ja vaimse heaolu seoseid sotsiaalses, kultuurilises ja poliitikakujunduse kontekstis. Peamised uurimismeetodid on kirjanduse analüüs ja fookusgrupp-intervjuud noortega (vanuses 10–25) viies Euroopa riigis (Eesti, Austria, Hispaania, Saksamaa, Ühendkuningriik), mis keskenduvad noorte kogemustele, ootustele ja probleemidele seoses sotsiaalmeedia kasutamisega.

Võimalikud juhendajad: professor Veronika Kalmus, teadur Signe Opermann

„Lapsevanemate kasvatusväärtused meediastuvas ühiskonnas“ (sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Teema on seotud ETAgi rühmagrandiga „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023–2027) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: professor Veronika Kalmus, professor Tiia Tulviste

Järgmised kolm teemat on uurimisprojekti „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ raames. Projekt kuulub Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetuse: „Teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“ Fookusteema 4 „Ida-Viru siirdeprotsesside seire ja analüüs“ koosseisu. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodid hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on T &A projektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.

1) „Ida-Viru sotsiaal-majanduslike muutuste seire ning tulevikustsenaariumid“
(sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

2) „Ida-Viru piirkondliku identiteedi (ümber)kujunemine sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
(sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

3) „Ida-Viru elanike sidusus ning innovatsioonipotentsiaal sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
(sotsioloogia eriala, meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Võimalikud juhendajad: professor Triin Vihalemm, kaasprofessor Margit Keller, kaasprofessor Marko Uibu

„Laste lähisuhete toimimine erakordsetel aegadel laste vaatenurgast lähtuvalt“
(sotsioloogia eriala)

Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).

Võimalikud juhendajad: dr Oliver Nahkur ja kaasprofessor Dagmar Kutsar

Allikad:

Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.

Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.

Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.

Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.

Suurte Siirete uurimisrühma doktoritöö teemad (sotsioloogia eriala)

Pakutavad teemad on seotud algava ERC Consolidatori projektiga “Tööstusliku modernsuse tõus ja langus” (RiDe). Projekt lähtub Suurte Siirete (Deep Transitions) raamistikust, mis mõtestab industrialiseerumist läbi sotsio-tehniliste süsteemide pikaajalise koosarengu (vt lähemalt siit). Täpsemalt keskenduvad teemad tööstuslikule modernsusele ehk kõiki tööstusühiskondi hõlmavate loodust, teadust ja tehnoloogiat puudutavate uskumuste, normide ja käitumisviiside kogumikule (loe lähemalt siit).

Teema 1: “Tööstusliku modernsuse uskumusi puudutavad jätkuvused ja katkestused G20 riikides”

Töö eesmärgiks on uurida tööstusliku modernsusega seonduvate uskumuste pikaajalist arengut (nt keskkonnateadlikkuse kasv, progressi mõiste seostamine teaduse ja tehnoloogiaga) G20 riikides, analüüsides digitaliseeritud ajalehearhiive suurte keelemudelite abil. Tulemused panustavad 1) töörühma loodavasse tüpoloogiasse, mis põhineb suurte tööstusriikide industrialiseerumise arenguradade võrdlusel; 2) indeksisse, mis kõrvutab riike nende tööstusliku modernsuse ajaloolise pärandi põhjal. Teema eeldab metodoloogilist ettevalmistust tekstikaeve tehnikate ja sellega seotud tehniliste oskuste (nt programmeerimine, statistika, API-d) vallas, hõlmates ideaalis ka suurte keelemudelite kasutamist. Viimase puudumisel eeldatakse minimaalselt valmidust omandada vajalikud täiendavad oskused esimese õppeaasta jooksul.

Juhendajad: professor Laur Kanger, Andres Karjus

Teema 2: “Tööstusliku modernsuse tõkestavad mehhanismid”

Töö eesmärkideks on 1) tuvastada teoreetilise ja ajaloolise kirjanduse põhjal mehhanismid (nt tulevikulubadused tehnoloogiate kättesaadavuse osas, kalduvus lappida olemasolevate tehnoloogiate tekitatud probleeme eeskätt uute tehnoloogiatega), mille kaudu tehnoteadust puudutavad valitsevad uskumused, normid ja käitumisviisid pidurdavad kestlike praktikate (nt ringmajandus, energiapiisavus) laiemat levikut; 2) analüüsida nende mehhanismide põimumist ja toimet vähemalt kolme erineva juhtumi (nt geoinseneeria) põhjal. Uuring moodustab osa töörühma laiemast püüdlusest uurida suurt kestlikku pööret takistavaid tegureid. Teema eeldab tööd eri andmeallikatega (nt teaduskirjandus, ajakirjandus, poliitikadokumendid) ning kvalitatiivsete meetodite (nt ekspertintervjuud, protsessianalüüs, juhtumiuuring) rakendamist.

Juhendajad: professor Laur Kanger, Phil Johnstone

Lisateemad

Teema 3: “Lahendused tööstusliku modernsuse ümberkujundamiseks”

Töö eesmärkideks on 1) tuvastada kirjandusest nišilahendused, mis kõigutavad mõnd tööstusliku modernsuse põhieeldust looduse, teaduse ja tehnoloogia kohta (nt juriidilised õigused loodusele, vastustundlik teadus ja innovatsioon); 2) ühendada need nišid viisil, mis pakub uudse lahenduse mõnele kestlikkusega seonduvale probleemile. Teisisõnu on töö eesmärgiks luua rida “transformatiivseid nišiklastreid”, mis oleksid rakendatavad lähiaastate (5-10 aastat) perspektiivis, kuid võiksid samal ajal rajada teed ulatuslikumale kestlikule pöördele. Uuring haakub sisuliselt Eesti Teadusagentuuri rahastatava suure rühmagrandi “Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055” tegevustega, eeskätt nendega, mis puudutavad tööstusliku modernsuse tulevikustsenaariume Eestis (vt. siia). Töö eeldab põhjalikku tutvumist olemasoleva kirjandusega kestlike lahenduste vallas, pidevat suhtlust eri valdkondade ekspertidega ja siirete disaini ning tuleviku-uuringute meetodite kasutamist.

Juhendajad: professor Laur Kanger + teine Suurte Siirete töörühma liige.

Käimasolevate projektide põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust professor Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:

• Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
• Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt elektrifitseerimine, masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine, ringmajandus
• Teoretiseerimine: mida teooria üleüldse tähendab, milliseid võtteid kasutavad teadlased teoretiseerimiseks ja kuidas teoretiseerimisoskust arendada?

Rühmagrandi PRG 2555 „Julgeolekustumine ja ühiskonna toimepidevus“

(2025-2029; vastutav täitja prof Kairi Kasearu) uurimisrühm ootab liituma doktorante/nooremteadureid järgnevatel teemadel:

„Julgeolekustumise ilmingud avalikus ruumis ja igapäevaelu praktikates“

Teema fookuses on küsimused kuidas mõistavad ja tajuvad julgeolekustumist erinevad sotsiaalsed grupid, kuidas muudab see inimeste igapäevaelu praktikaid ning milliseid laiemaid muutusi see toob ühiskonnas kaasa laiemalt, nt polariseerumine, võõrandumine.

„Julgeolekustumine laiapindse riigikaitse kontekstis“

Doktoritöö keskmes on küsimus elanikkonna valmidusest panustada riigikaitsesse eristades erineva seotusemääraga gruppe (vabatahtlikud kuni riigikaitsekohustuse kandjad).

„Julgeolekustumine meedias ja sotsiaalmeedias“

Fookuses on meedia ja sotsiaalmeedia kui julgeolekustumist peegeldavad ja võimestavad keskkonnad, julgeolekustumise diskursused, erinevad huvigrupid ja julgeolekustumise narratiivid ning vastanduvad narratiivid kui kognitiivne sõjapidamine, hoiakute polariseerumine.

„Lapsed julgeolekustuvas ühiskonnas“

Doktoritöö keskmes on küsimus, kuidas saavad lapsed hakkama olukorras, kus keskustelud kasvavatest julgeolekuriskidest ja hirmudest seoses Eesti julgeolekuga on igapäevased. Kuidas mõistavad lapsed sõda üldse, lähiriigis toimuvat täiemahulist sõda ja Eesti julgeolekut ning milliseid tähendusi nad neile omistavad?

Võimalikud juhendajad: professor Kairi Kasearu, professor Andra Siibak, professor Triin Vihalemm, kaasprofessor Mai Beilmann, kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm, kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel

Riski- ja hädaolukordade kommunikatsioon. Riigikaitsega seonduv kommunikatsioon (sh strateegilised narratiivid, desinformatsioon). Valitsuskommunikatsioon. (meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Kandideerijad on oodatud pakkuma nimetatud valdkondades uudseid uurimisprobleeme ja täpsustama neid võimaliku juhendajaga.

Juhendaja: kaasprofessor Sten Hansson

Nähtamatu ja alahinnatud andmetöö (meedia ja kommunikatsiooni eriala)

Aina enam võetakse era- ja avaliku sektori organisatsioonides kasutusele tehisintellektil põhinevaid lahendusi. Kuigi tehisintellektist kiputakse rääkima kui millestki, mis vähendab ja lihtsustab tööd, siis toob see erinevate uuringute põhjal kaasa ka nähtamatut, alahinnatud tööd. Näiteks, mida tähendab andmetöö osas organisatsiooni jaoks juturoboti kasutuselevõtt? Kelle tööd, mille osas ja kuidas see mõjutab? Mida tähendab andmetöö avaliku sektori kontektis?

Täpsem uurimisfookus ja teema sõnastatakse koostöös juhendajaga.

Võimalikud uurimismeetodid: intervjuud, organisatsiooni etnograafia.

Teema on seotud taotletava projektiga.

Juhendaja: dr Maris Männiste

Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest (sotsioloogia eriala)

Täpsem teema valitakse koos juhendajaga ühiselt.

Juhendaja: dr Tarmo Strenze

Vaimse tervise valdkonnas sotsiaalsele ja personaalsele taastumisele orienteeritud sotsiaalse innovatsiooni arendamine ning läbielatud/läbielataval vaimse tervise kogemusel põhineva kogemusteadmuse kujundamine ja rakendamine nii vaimse tervise valdkonnas kui kogukondades. (sotsioloogia eriala)

Juhendaja: dr Dagmar Narusson

Prefiguratiivsete praktikate ning transformatiivse sotsiaalse innovatsiooni protsesside ja interaktsioonide analüüsimine kogukondades ja sotsiaalsetes liikumistes, mis võimaldavad uuel viisil raamistada tegevusi, teadmisi, suhteid ja organiseerumist. (sotsioloogia eriala)

Juhendaja: dr Dagmar Narusson

Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma doktoritöö teemad

(meedia ja kommunikatsiooni eriala, sotsioloogia eriala)

„Ennetav innovatsioon katastroofiriski vähendamisel“

Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.

Võimalikud juhendajad: professor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson

„Kommunikatsiooniga seotud haavatavuse tegurid ja nende leevendamine kriisihalduses”

Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.

Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Sten Hansson ja professor Kati Orru

„Kaasamine hädaolukordade riski vähendamiseks“

Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.

Võimalikud juhendajad: professor Kati Orru ja dr Oliver Nahkur

„Sotsiaalhoolekande roll kriisihalduses“

Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.

Võimalikud juhendajad: professor Kati Orru ja dr Marco Krüger, Tübingeni Ülikool

Kasutatud kirjandus

Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931

Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127

Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413

Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481

United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.

Kriiside kajastamine Eesti ajakirjanduses (meedia ja kommunikatsioon)

Projekti üks eesmärk on analüüsida COVID-19 pandeemia ja Venemaa sõjaagressiooni Ukrainas kajastamist Eesti riiklikes väljaannetes (uuringu jooksul võib teemasid lisanduda). Suuremahuline artiklite analüüs Pythoni (ja TI-ga) võimaldab kaardistada, kuidas neid teemasid Eesti suuremates väljaannetes kajastati. Uuringu teises faasis analüüsime ajakirjanike ja kõneisikute otsuseid ning kaalutlusi kriiside kommunikeerimisel-kajastamisel. Selleks viime läbi intervjuud, milles kogume ajakirjanike ning kõneisikute kogemusi ning kriisikommunikeerimise õppetunde. Uuringu lõpuks valmib analüüs kriiside kommunikeerimisel ja kajastamisel tehtud otsustest ja nende tagajärgedest ning neist johtuvad soovitused nii kõneisikutele kui ka ajakirjanikele.

Juhendaja: dr Signe Ivask

Sotsiaalteaduste õppekava (meedia ja kommunikatsiooni eriala)

VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus

15.09.2022

SOTSIAALTEADUSTE VALDKONNA DOKTORIÕPPES ÕPPIJATE ATESTEERIMISE KORD

I. Üldpõhimõtted

1. Doktoriõppe eeskirja (edaspidi: eeskiri) peatüki II.5 alusel on sotsiaalteaduste valdkonnas vastu võetud alljärgnev doktoriõppes õppijate atesteerimise kord (edaspidi: kord).
2. Atesteerimise üldist korraldust, ajakava, atesteerimiskomisjonide moodustamist ja liikmetele seatud tingimusi, atesteerimiskomisjoni otsuseid, nende vaidlustamist ja kordusatesteerimisi reguleeritakse eeskirjaga.
3. Atesteerimisel hinnatakse doktoriõppes õppija edasijõudmist doktoriõppe programmi läbimisel, lähtudes selles korras eelkõige doktoritöö valmimisastme alusel kehtestatud miinimumnõuetest. Seejuures hinnatakse atesteerimisel doktoritöö valmimise astet, doktoritöö teemal avaldatud publikatsioone, osalemist doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvahelist õppe- ja uurimistöö kogemust, õppetegevust ja enesetäiendamist, ülekantavate oskuste omandamist ning muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust.

II. Atesteerimiskomisjoni töökord

4. Atesteerimiskoosoleku koosseisu ja vormi (avalik või kinnine) otsustab koosolekut korraldav instituut.
5. Teadusprodekaani korraldusega määratakse atesteerimiskomisjonile sekretär, kes protokollib komisjoni otsuseid. Sekretär ei pea olema akadeemiline töötaja.
6. Alapunktides 7.6 ja 7.7 viidatud tagasiside põhjal on komisjonil õigus teha juhendaja(te) asendamise või kaasjuhendaja kaasamise ettepanekuid.

III. Atesteerimine

7. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamiseks tuleb esitada alljärgnevad dokumendid:
   1. esimese aasta esimeseks atesteerimiseks doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud individuaalplaan (kogu doktorantuuri ajaks), mis esitatakse edaspidi vaid juhul, kui seda soovitakse muuta;
   2. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud järgmise perioodi plaan;
   3. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud eelmise perioodi atesteerimisaruanne;
   4. teadustööd tõendavad materjalid korra punktides 12–15 esitatud nõuete kohaselt;
   5. doktoritöö nõuetele vastava ajakirja või kogumiku toimetaja teatis, et teaduspublikatsioon on retsenseerimiseks või avaldamiseks vastu võetud, juhul kui teaduspublikatsioon on osa atesteerimisele esitatavast teadustööst;
   6. doktoriõppes õppija tagasiside juhendamise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil;
   7. juhendaja refleksioon juhendamise ja juhendatavaga koostöö sujumise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil.
8. Kõik punktis 7 nimetatud dokumendid tuleb esitada hiljemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimiskomisjoni koosolekut.
9. Atesteerimiseks valmistab doktoriõppes õppija ette kuni 20-minutilise ettekande, milles tutvustab doktoritöö hetkeseisu (sh jooksval õppeaastal tehtut) ja järgmise õppeaasta perioodiplaani.
10. Atesteerimisest peab osa võtma vähemalt üks doktoriõppes õppija juhendajatest. Kui ükski juhendaja ei saa atesteerimiskoosolekul osaleda, esitab vastutav juhendaja atesteerimiskomisjoni esimehele ja juhendatavale hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks oma kirjaliku hinnangu doktoriõppes õppija edasijõudmise kohta. Oma kirjaliku arvamuse võivad esitada ka teised juhendajad.

IV. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamine

11. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui tal on valminud nõuetekohased doktoriõpingute individuaalplaan ja teise semestri perioodiplaan.
12. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. doktoritöö laiendatud kavand, mis sisaldab mh ülevaadet juba tehtud tööst;
    2. teaduspublikatsiooni esmane käsikiri;
    3. monograafia kavand ja ühe peatüki käsikiri (vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust).
13. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on ajakirja või kogumikku esitatud, ja teise publikatsiooni esitamisküps käsikiri;
    2. vähemalt 1/3 monograafiast ja täpsustatud, muu hulgas detailsema ülesehitusega monograafia kavand.
14. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine ajakirja või kogumikku esitatud;
    2. kolm teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, mis on avaldamiseks ajakirjadele või kogumikele esitatud;
    3. vähemalt 3/4 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks esitatud;
    4. vähemalt 2/3 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks vastu võetud.
15. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse neljanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud kaitsmiseks esitatav doktoritöö käsikiri.
16. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate ja eksternide hindamisel kehtivad täpsustavad nõuded positiivse otsuse tegemiseks, lähtuvalt eeskirja punktist 81.
17. Tervikliku teaduspublikatsioonide kogumina kirjutatud doktoritöös peavad vähemalt kaks publikatsiooni olema avaldamiseks vastu võetud eeskirja punktidele 116.1 või 116.2 vastavas väljaandes. Kolmandat publikatsiooni võib olla eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja, kogumiku toimetuse või doktorikraadi andva nõukogu valitud kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast ja see peab olema esitatud eeskirja punktidele 116.1 või

116.2 vastavasse väljaandesse, va doktoriõppe eeskirja punktis 120 nimetatud juhtudel.

18. Doktoritööga seotud erialastel üritustel osalemist, õppetegevust, ülekantavate oskuste omandamist ja muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust hindab komisjon igal atesteerimisel. Tegevus peab vastama programmi nõuetele ja individuaalplaanile.
19. Kui õpe on individuaalplaanis kavandatud pikemaks kui neli aastat, lähtutakse edasijõudmise hindamisel punktides 12-15 nimetatud miinimumnõuetest, arvestades need ümber pikemale perioodile.

V. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine ainepunktides

20. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel õppijaid atesteeritakse käesoleva korra kohaselt, aga neile antakse atesteerimisotsusega ka ainepunkte teadustöö eest. Teadustöö moodustab õppekava kogumahust 180 EAP-d, mis jaguneb järgmiselt:
    1. monograafia eest 120 EAP-d;
    2. monograafiale lisanduva avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikli eest 40 EAP-d;
    3. tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi artiklite eest 120 EAP-d;
    4. tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi katuspeatüki eest 40 EAP-d;
    5. doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel osalemise ja esinemise eest olenevalt tasemest ja doktorandi panusest kuni 12 EAP-d;
    6. muu doktoritööga seotud teadus-, arendus- ja loometegevuse (ülikooliväline praktika, osalemine teadusprojektides, uute meetodite omandamine, töö raamatukogus jmt) eest kuni 8 EAP-d.