Doktoriõpe ühiskonnateaduste instituudis
Doktoriõppe eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused rahvusvahelises teadusruumis tunnustatud kõrgprofessionaali tasemele. Doktorite peamised karjäärivõimalused on töö õppejõu või teadlasena Tartu Ülikoolis ja teistes teadusasutustes või juhtivspetsialistina väljaspool akadeemilist sfääri. Doktorikraadiga spetsialisti hariduse põhikomponentideks on tippteadmised ja oskused teadustööks oma erialal, lai teaduslik maailmakäsitlus ning arendus-, juhtimis- ja pedagoogilise töö pädevus.
Alates 2022/2023. õppeaastast on ühiskonnateaduste instituudis võimalik õppida sotsiaalteaduste doktoriõppe programmis kahel erialal:
1) meedia ja kommunikatsioon
2) sotsioloogia
Meedia ja kommunikatsiooni erialal on võimalik teha teadustööd meedia-ja kommunikatsiooniuuringute, ajakirjanduse ning kriitiliste andmeuuringutega seonduvatel teemadel. Süvendatult on võimalik uurida interdistsiplinaarseid lähenemisi kombineerivaid teemasid, mis on seotud kaasaegses meedia-ja digitehnoloogiate rikkas ühiskonnas toimuvate muutustega.
Sotsioloogia eriala võimaldab pühenduda teadustööle sotsioloogia eri valdkondades (näiteks kestlikkuse, põlvkondade, perekonna-, lapsepõlve-, meedia-, militaarsotsioloogia alal) ja sotsioloogiaga interdistsiplinaarselt seotud aladel ning uurida erinevaid aktuaalseid probleeme tänapäeva kiiresti muutuvas ja andmestuvas ühiskonnas.
Info doktoriõppesse sisseastumise kohta leiad Tartu Ülikooli kodulehelt.
Ülevaate Tartu Ülikooli doktoriõppest (programmidest, eeskirjadest, õpingute kavandamisest, stipendiumidest ja paljust muust) leiad Tartu Ülikooli kodulehelt.
Detailsema info doktoriõppe korralduse kohta sotsiaalteaduste valdkonnas leiad sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.
Doktoriõppekava kohta alates 2022/2023 sisseastunule leiad sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.
Doktoriõppekavad enne 2022/2023 sisseastunutele
NB! Enne 2022/2023 õppeaastat avatud doktoriõppekavad suletakse 31.08.2028.
Ühiskonnateaduste instituudis toimub ühine konkurss meedia ja kommunikatsiooni ning sotsioloogia erialadele, kandideerimiseks on avatud 5 õppekohta.
Teema võib valida instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. Mitmed väljapakutud teemad on interdistsiplinaarsed ja kandidaat otsustab ise, kummale erialale ta kandideerib. Eriala valikul on kandidaadil soovitav lähtuda enda erialasest taustast ja huvist ning vajadusel ka juhendajaga nõu pidada.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
Meedia ja kommunikatsioon
„Põlvkondade toimevõimekus ja suhted digitaliseeruvas keskkonnas“ – teema on seotud CHANSE’i rahastusmeetme projektiga „Pereelu platvormiseerumine: digitaalsed muutused perekondade igapäevaelus eri põlvkondade lõikes“ (2022-2025; vastutav täitja prof Veronika Kalmus) ja selle raames on võimalik uurida, kuidas kolmest eri põlvkonnast pereliikmed – vanavanemad, vanemad ja lapsed – veebiplatvorme kasutavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevaelu, suhtlust, kogemusi ja suhteid (Eesti, Norra, Suurbritannia, Rumeenia ja Hispaania / Kataloonia peredega tehtavate intervjuude andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: dr Signe Opermann, professor Veronika Kalmus, professor Andra Siibak
„Lapsevanemate kasvatusväärtused meediastuvas ühiskonnas“ – teema on seotud ETAgi rühmagrandiga PRG1761 „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023-2027; vastutav täitja prof Tiia Tulviste) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: professor Veronika Kalmus, professor Tiia Tulviste
„Tehisintellekt rahvaraamatukogudes“
Tehisintellekti tulek on tekitanud erinevatel ametialadel küsimusi töökoha säilimise kohta tulevikus, erandiks ei ole siinkohal ka teadmustöötajad, sh raamatukoguhoidjad. Eestiski on teada erinevaid tehisintellekti arendamise juhtumeid: nt Eesti Rahvusraamatukogus on välja töötamisel märksõnastamiseks kasutatav kratt Marta, arendamisel on Byrokrat, mis võimaldaks ka raamatukogude veebilehtedel pakkuda kasutajaga automatiseeritult suhtlemist. Siin doktoritöös olekski plaanis uurida, mida tähendab tehisaru kasutuselevõtt raamatukogudele, veel täpsemalt rahvaraamatukogudele, ning raamatukoguhoidja elukutsele. Doktoritöö ei ole seotud ühegi projektiga, kuid teemal on rahvusvaheliselt koostöö tegemise mõttes potentsiaali.
Juhendaja: dr Krista Lepik
„AI tehnoloogiad ja jälgimisühiskonna ilmingud”
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja jälgimisuuringute perspektiivist. Eriti oodatud on kandidaadid, keda huvitab AI tehnoloogiate kasutamine haridussektoris. Teema on seotud mitme taotluse faasis oleva projektitaotlusega.
Juhendajad: professor Andra Siibak ja dr Kristjan Kikerpill
AI kasutamine töökeskkonnas
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja -tehnoloogiauuringute perspektiivist. Võimalik on keskenduda ühele konkreetsele sektorile. Mõned võimalikud uurimismeetodid: meediatekstide analüüs, intervjuud/fookusgrupid; etnograafia. Täpsem uurimisfookus ning -eesmärgid sõnastatakse koostöös juhendajaga.
Juhendaja: professor Andra Siibak
Personaalne riik
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja jälgimisuuringute perspektiivist. Mõned võimalikud uurimismeetodid: dokumendianalüüs, meediatekstide analüüs, intervjuud/fookusgrupid; etnograafia. Täpsem uurimisfookus ning -eesmärgid sõnastatakse koostöös juhendajaga.
Juhendaja: professor Andra Siibak
1) „Ida-Viru sotsiaal-majanduslike muutuste seiremetoodika väljatöötamine“
2) „Ida-Viru piirkondliku identiteedi (ümber)kujunemine sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
3) „Ida-Viru elanike toimestrateegiad sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
Kõik need kolm teemat on uurimisprojekti „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ raames. Projekt kuulub Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetuse: „Teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“ Fookusteema 4 „Ida-Viru siirdeprotsesside seire ja analüüs“ koosseisu. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodidi hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on &A projektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.
Võimalikud juhendajad: professor Triin Vihalemm, kaasprofessor Margit Keller
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma doktoritöö teemad
„Ennetav innovatsioon katastroofiriski vähendamisel“
Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson
„Kommunikatsiooniga seotud haavatavuse tegurid ja nende leevendamine kriisihalduses”
Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Sten Hansson ja kaasprofessor Kati Orru
„Kaasamine hädaolukordade riski vähendamiseks“
Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Oliver Nahkur
„Sotsiaalhoolekande roll kriisihalduses“
Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Marco Krüger, Tübingeni Ülikool
Kasutatud kirjandus
Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931
Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127
Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413
Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481
United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.
Sotsioloogia
„Põlvkondade toimevõimekus ja suhted digitaliseeruvas keskkonnas“ – teema on seotud CHANSE’i rahastusmeetme projektiga „Pereelu platvormiseerumine: digitaalsed muutused perekondade igapäevaelus eri põlvkondade lõikes“ (2022-2025; vastutav täitja prof Veronika Kalmus) ja selle raames on võimalik uurida, kuidas kolmest eri põlvkonnast pereliikmed – vanavanemad, vanemad ja lapsed – veebiplatvorme kasutavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevaelu, suhtlust, kogemusi ja suhteid (Eesti, Norra, Suurbritannia, Rumeenia ja Hispaania / Kataloonia peredega tehtavate intervjuude andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: dr Signe Opermann, professor Veronika Kalmus, professor Andra Siibak
„Lapsevanemate kasvatusväärtused meediastuvas ühiskonnas“ – teema on seotud ETAgi rühmagrandiga PRG1761 „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023-2027; vastutav täitja prof Tiia Tulviste) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: professor Veronika Kalmus, professor Tiia Tulviste
Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest
Täpsem teema valitakse koos juhendajaga ühiselt.
Juhendaja: dr Tarmo Strenze
„Riigikaitsesse panustajate muutuv profiil ja vajadused“ – teema on seotud uurimisprojektiga „Kaitsealase teadus- ja arendustegevuse üldpädevuse „Ressursihaldus“ arendamine ja hoidmine“ (2022-2026; vastutav täitja prof Kairi Kasearu). Doktoritöö fookuses on tegevteenistusse astumine, teenistusega rahulolu ja teenistusest lahkumine, lahatuna Eesti riigikaitsemudeli, demograafilise olukorra ja laiemate sotsiaalsete muutuste kontekstis.
Juhendaja: professor Kairi Kasearu
„AI tehnoloogiad ja jälgimisühiskonna ilmingud”
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja jälgimisuuringute perspektiivist. Eriti oodatud on kandidaadid, keda huvitab AI tehnoloogiate kasutamine haridussektoris. Teema on seotud mitme taotluse faasis oleva projektitaotlusega.
Võimalikud juhendajad: professor Andra Siibak ja dr Kristjan Kikerpill
„Laste lähisuhete toimimine erakordsetel aegadel laste vaatenurgast lähtuvalt“
Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).
Võimalikud juhendajad: dr Oliver Nahkur ja kaasprofessor Dagmar Kutsar
Allikad:
Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.
Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.
Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.
Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.
1) „Ida-Viru sotsiaal-majanduslike muutuste seiremetoodika väljatöötamine“
2) „Ida-Viru piirkondliku identiteedi (ümber)kujunemine sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
3) „Ida-Viru elanike toimestrateegiad sotsiaal-majadusliku siirde kontekstis“
Kõik need kolm teemat on uurimisprojekti „Ida-Viru elanike sotsiaalmajanduslik heaolu ning tööjõu seire“ raames. Projekt kuulub Ida Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetuse: „Teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA võrgustiku loomiseks“ Fookusteema 4 „Ida-Viru siirdeprotsesside seire ja analüüs“ koosseisu. Uuringu eesmärk on selgitada, missugune on Ida-Viru tööjõu vajadus ja - pakkumine muutuvates tingimustes, millised on Ida-Viru elanike (ümber)õppe-valmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ning siirdeprotsessi olulisematesse sekkumismeetmetesse? Kasutatavad meetodidi hõlmavad nii kvalitatiiv- kui kvantitatiivuuringuid. Kuna tegemist on &A projektiga, täpsustuvad teemad teostuse käigus.
Võimalikud juhendajad: professor Triin Vihalemm, kaasprofessor Margit Keller
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma doktoritöö teemad
„Ennetav innovatsioon katastroofiriski vähendamisel“
Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson
„Kommunikatsiooniga seotud haavatavuse tegurid ja nende leevendamine kriisihalduses”
Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Sten Hansson ja kaasprofessor Kati Orru
„Kaasamine hädaolukordade riski vähendamiseks“
Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Oliver Nahkur
„Sotsiaalhoolekande roll kriisihalduses“
Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Marco Krüger, Tübingeni Ülikool
Kasutatud kirjandus
Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931
Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127
Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413
Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481
United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.
Teema on seotud Horizon projektiga CO-SUSTAIN „Koosloome teed kestliku ülemineku saavutamiseks kohalike omavalitsuste ja kodanikualgatuste koostöö kaudu“ (”Pathways for CO-creation between local authorities and collective actions for a SUSTAINable transition”).
Projekti raames on võimalik uurida, kuidas kliimamuutuste kontekstis kujundada koostööd ja leida uudne võimutasakaal, kogukonnaliikmete-kogukondade ning kliimamuutustega tegelevate institutsioonide vahel viisil, et kogukonnad püsivad muutustes toimevõimekate osalejatena, vastutajatena ja kogukonnapõhiste lahenduste kujundajatena ning institutsioonid kujundavad ümber kogukondade suunal oma tegevuse. CO-SUSTAIN projektis osalevad Eesti, Itaalia, Austria, Soome, Hispaania, Belgia ja Poola ülikoolid). https://uhiskond.ut.ee/et/sisu/kogukondade-uurimisruhm
Võimalikud juhendajad: dr Dagmar Narusson, dr Anneli Kährik
Suurte siirete uurimisrühma doktoritöö teemad
Pakutavad teemad on seotud Eesti Teadusagentuuri rahastatava suure rühmagrandiga PRG2160, “Tööstusliku modernsuse kriis ja teisenemine, 1900-2055”. Projekt lähtub Suurte Siirete (Deep Transitions) raamistikust, mis mõtestab industrialiseerumist läbi sotsio-tehniliste süsteemide pikaajalise koosarengu (vt lähemalt siit).
Projekti sisukokkuvõte
Kaasaegsed ühiskonnad tuginevad tööstuslikule modernsusele ehk kogumikule loodust, teadust ja tehnoloogiat puudutavatele uskumustele, normidele ja toimimisviisidele. Ajalooliselt on need võimaldanud ühiskondliku heaolu enneolematut kasvu, halvendades samas järsult looduskeskkonna seisundit. Seega vajab kliimamuutuse, elurikkuse kao ja ressursinappusega seonduvate kriiside lahendamine nii mõnegi tööstusliku modernsuse valitseva tunnuse ümbermõtestamist. Lähtudes hiljutisest Suurte Siirete teooriast ning seda edasi arendades 1) kaardistab see uuring tööstusliku modernsuse tõusu ja kriisi 20. sajandil; 2) määratleb riigid, milles tööstusliku modernsuse ümbermõtestamine on kõige tõenäolisem; 3) rakendab tulemusi Eestile. Nii loob uuring uue võrdleva ajaloolise teooria tööstusliku moderniseerumise kohta ja näitlikustab, kuidas visandada selle abil loovaid, ent kontekstitundlikke ning teostatavaid sekkumisi, mis võimaldaksid Eesti ühiskonnal siirduda kestlikule ning õiglasele arengurajale.
Teema 1: “Tööstusliku modernsuse areng võrdlevas perspektiivis, 1900-2025”
Töö eesmärgiks on mõõta tööstusliku modernsusega seonduvate alususkumuste, -normide ja -toimimisviiside pikaajalist arengut, ühendades ajalehtede tekstikaeve olemasolevates andmebaasides leiduva infoga. Seejuures on eesmärgiks leida nii ajaloolised jätkuvused kui olulised murrangupunktid (nt keskkonnateadlikkuse kasv avalikkuses). Töö väljundiks on ca 30 riigi andmete (G20 + ca 10 industriaalrevolutsiooni ajaloo seisukohalt olulist riiki) põhjal loodav tüpoloogia industrialiseerumise arenguradadest. Teema eeldab kvantitatiivse andmeanalüüsi tehnikate valdamist, tekstikaeve puhul minimaalselt valmidust vastavad oskused omandada.
Teema 2: “Tööstuslik moderniseerumine Eestis, 1900-2025”
Töö eesmärgiks on analüüsida tööstusliku modernsuse kahe suure põhitunnuse – keskkond kui pimetähn, liigne enesekindlus teaduse ja tehnoloogia osas – vastastikmõju Eestis 20. ja 21. sajandil. Uuring moodustab osa töörühma laiemast püüdlusest luua samalaadne narratiiv transnatsionaalsel tasandil. Teema eeldab valmidust ajalooliseks uurimistööks, sh arhviivitöö primaarsete allikatega.
Võimalikud juhendajad: Laur Kanger + teised suurte siirete töörühma liikmed (vastavalt teemale).
Lisateemad
Projekti põhiteemaga külgnevad ka mitmed teised uurimisteemad. Võta ühendust Laur Kangeriga, kui sulle pakub huvi mõni järgnevatest:
- Sotsio-tehnilised/kestlikud siirded (socio-technical/sustainability transitions) energia-, liikuvus-, toidu-, side-, tervishoiu-, majutus-, kaitse- jt. süsteemides
- Mitmeid süsteeme hõlmavad 40-60 aasta pikkused arengusööstud (long waves, great surges of development), nt masstootmine ja -tarbimine, digitaliseerimine
- Tööstusühiskonna alususkumusi-, -norme ja -toimimisviise kõigutavate kestlike lahenduste (nt juriidilised õigused loodusele, vastustundlik teadus ja innovatsioon) tuvastamine ja kujundamine
| Doktorandid | |||
| Meedia ja kommunikatsiooni õppekava | |||
| Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja |
| Liis Auväärt | Eesti ajakirjanike andmepädevus COVID-19 kriisi kajastamise näitel
| kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |
| Juta Jaani | Koolikultuuri kommunikatiivsete praktikate analüüs
| professor Halliki Harro-Loit | |
| Marten Juurik | Distantsi kategooria moraalses otsustuses
| professor Halliki Harro-Loit | |
| Kaisa Jõgeva | Kliimasäästlike tulevike loome ekspertide ja noortega ning tähenduse vahendamine demokraatlikus ühiskonnas
| professor Triin Vihalemm | kaasprofessor Margit Keller |
| Katrin Kannukene | Eesti üldhariduskooli õpilaste andmestumine ja andmepõhine jälgimine
| professor Andra Siibak | |
| Leene Korp | Koolipäeva liikuvamaks muutmise praktikapõhine analüüs
| kaasprofessor Marko Uibu | professor Triin Vihalemm |
| Mihhail Kremez | Meedia ja auditooriumid tänapäevases inforuumis toimijatena: Venemaad ja Eesti-Vene suhteid kajastavad uudised ning nende tajumine
| kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |
| Kärt Kunnus | Väärtuste muutumine infoühiskonna ja sotsiaalse aja kiirenemise kontekstis
| professor Triin Vihalemm | professor Veronika Kalmus |
| Brit Laak | Jutustajate perspektiivid ja narratiivi intensiivsus Eesti teleajakirjanduses
| professor Halliki Harro-Loit | |
| Eleri Lõhmus | Visuaalne pädevus audiovisuaalse sisuloome kontekstis: tõenduspõhise metoodika väljatöötamine | professor Halliki Harro-Loit | dr Reijo Kupiainen |
| Martin Meitern | Geeniandmete kasutamine sisendina tervisekäitumise muutmisel | kaasprofessor Sten Hansson | professor Lili Azin Milani, kaasprofessor Andero Uusberg |
| Reet Mägi (ekstern) | Ülikoolimuuseumi rollid teaduse kommunikeerimises ja suhetes partneritega Tartu ülikooli loodusmuuseumi näitel
| professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool) | dr Krista Lepik |
| Martin Aleksander Noorkõiv | Teooriapõhine sekkumine sotsio-tehniliste siirete juhtimiseks
| kaasprofessor Margit Keller | kaasprofessor Laur Kanger |
| Anna-Kati Pahker | Tööstusliku modernsuse mõõtmine, 1900-2020
| kaasprofessor Laur Kanger | kaasprofessor Mihkel Solvak |
| Age Rosenberg (ekstern) | Organisatsioonimuutus: mõtestades kommunikatsiooni ja sotsiaalseid praktikaid
| kaasprofessor Margit Keller | |
| Sander Salvet (ekstern) | Piiriülese motiilsuse süvameediastumine
| kaasprofessor tenuuris Anu Masso (TalTech) | |
| Virgo Siil | Aeglase ajakirjanduse võimalikkus väikeriigis
| kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |
| Mari-Liis Tikerperi (ekstern) | Hariduskommunikatsioon ja koolide kommunikatsioonijuhtimine
| professor Andra Siibak | |
| Tiina Vahtras (ekstern) | Soolist võrdõiguslikkust toetavad ja õõnestavad diskursiivsed strateegiad meediatekstides ning noorte eagrupis | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | professor Raili Marling |
| Sotsioloogia õppekava | ||||
| Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja | |
| Gabriel Alberto Ceballos Rodríguez | Kaherahvuseliste perekondade kahekultuurilise identiteedi kujunemine ja intergratsioon Eestis
| kaasprofessor Mare Ainsaar | kaasprofessor Marko Uibu | |
| Usha Dahal | Keskkonna- ja tervise-ebavõrdus põlevkivitööstusest mõjutatud Ida-Virumaal
| kaasprofessor Kati Orru | professor Hans Orru, dr Erik Teinemaa | |
| Eleri Lillemäe | Ajateenistus elutee osana - agentsus militaarsüsteemis
| professor Kairi Kasearu | professor Eyal Ben-Ari | |
| Helina Maasing (ekstern) | Koolinoorte poliitilise tolerantsuse hindamine, kui üks võimalik meede noorte äärmusluse ennetamiseks
| kaasprofessor Mare Ainsaar | ||
| Tambet Muide | Eesti modernse transpordisüsteemi areng Suurte Siirete perspektiivist
| professor Olaf Mertelsmann | dr Aro Velmet | |
| Kristi Nero | Haavatavus hädaolukordades: sotsiaalselt tõrjutud inimeste kogemused Covid-19 pandeemias
| kaasprofessor Kati Orru | dr Tor-Olav Nævestad | |
| Heidi Paabort | Avaliku sektori võrgustunud ja kestlike tugisüsteemide poliitikaloome ning tulemuslikku elluviimist soodustavad tegurid kohalikul tasandil tööks noortega, kes ei õpi ega tööta
| kaasprofessor Mai Beilmann | teadur Dagmar Narusson | |
| Merle Purre (ekstern) | Vaimse tervise probleemid ja stigma: abi otsimine, seostuvad tegurid ja hoiakud Eestis | dr Diva Eensoo | emeriitdotsent Anu Aluoja | |
| Andra Reinomägi | Laste heaolu mõjutavad tegurid laste perspektiivist lähtuvalt
| professor Kairi Kasearu | kaasprofessor Dagmar Kutsar | |
| Sten Torpan | Riigiasutuste infokäitumine hädaolukordade ennetamisel ja haldamisel: valeinfoga toimetulek Eestis ja Euroopas
| kaasprofessor Kati Orru | kaasprofessor Sten Hansson | |
| Andre Uibos | "Kiire uus meedia": multimodaalse kommunikatsiooni isomorfismist kiirendusühiskonnaga
| professor Veronika Kalmus | dr Alexandra Milyakina |
Sotsiaalteaduste õppekava (meedia ja kommunikatsiooni eriala)
| Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja |
| Maia Klaassen | Oletusest tõenduspõhise lähenemiseni: meedia ja infokirjaoskuse tegevuste analüüsimudel | dr Marju Himma-Kadakas | |
| Ebe Pilt | Rahvusvahelise teadusinfo vahendamine Eesti keele-, kultuuri- ning meediaruumis | dr Marju Himma-Kadakas | |
| Diana Poudel | Ühiskonna vastupanuvõime tõstmine psühholoogilise mõjutustegevuse osas kogukondlike võrgustike kaasamise kaudu | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | |
| Kaarel Lott | Noorte „tumedad“ veebipraktikad meedia- ja infopädevuste kontekstis | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | professor Raili Marling |
| Valeri Nuust | Loovkirjutamise avaldumine eesti ajakirjanduses 1925-2025 | kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | dr Tiit Hennoste |
| Kristina Seimann | Haavatavad sihtrühmad, nende infotarbimise harjumused ning kommunikatsioonipraktikad vaktsineerimise teadlikkuse kasvatamiseks valeinfo leviku tingimustes | professor Andra Siibak | |
| Lee Raudsepp | Tehnoloogilise ülemvõimu kindlustamine: „täiesti legaalsete“ õiguslike võtete väärkasutamine | dr Kristjan Kikerpill | professor Andra Siibak |
| Michael Christopher Cronin | Infosõja narratiivid, strateegiad ja vastumeetmed | professor Andra Siibak | kaasprofessor Rajesh Sharma |
Sotsiaalteaduste õppekava (sotsioloogia eriala)
| Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja |
| Kadi Kass | Vaimse tervise raskusega inimeste kokkupuuted ja vajadused kohanemiseks kogukonnas | dr Dagmar Narusson | |
| Kristjan Silm | Laiapindne riigikaitse - kaitsetahe ja elanikkonna kaasatus riigikaitses | professor Kairi Kasearu | |
| Ida Joao-Hussar | Haavatavate kogukondade kaasamine ja võimestamine kriisihalduses krooniliselt haigete näitel | dr Oliver Nahkur | kaasprofessor Kati Orru |
| Maria Žuravljova | Riskitingimustes kasvanud laste ja noorte õigused kasvada riskivabaskeskkonnas: kinniste lasteasutuste, vangla ja asenduskodu sisekliima mõõtmine, hindamine ja parandamine | kaasprofessor Judit Strömpl | dr Kadri Soo |
| Ingeliis Siimsen | Arenguseire kriisiplaneerimises: metodoloogilised probleemid ja lahendused Euroopas | kaasprofessor Kati Orru | kaasprofessor Sten Hansson |
| Madis Mikkor | Eesti majanduseliidi osalemine kultuuriväljal | professor Veronika Kalmus | dr Signe Opermann |
| Liina Maurer | Tööstusliku modernsuse areng võrdlevas perspektiivis, 1900-2025 | kaasprofessor Laur Kanger | dr Artjoms Šeļa |
| Bogdana Androsjuk | Ida-Viru õiglase üleminekuga kaasnevad tööturu muutused ja võimalused | professor Triin Vihalemm | dr Avo Trumm |
| Kristi Asser | Heasse lapsepõlve sotsiaalse investeerimise mudel sotsiaalse võrdsuse ja õigluse raamistikus: panus Eesti valdkondadeülese laste heaolu näidikulaua arendamisse | dr Oliver Nahkur | kaasprofessor Dagmar Kutsar |
| Anna Helena Liiv | Tööstuslik moderniseerumine Eestis, 1900-2025 | dr Aro Velmet | |
| Ahmed Atia Rezk | Ülikoolide ja linnade vaheline koostöö linnade kriisijuhtimises nende kerksuse tõstmiseks | kaasprofessor Kati Orru | professor Aveliina Helm, kaasprofessor Age Poom ja professor Niki Frantzeskaki (Utrechti Ülikool) |
VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus
15.09.2022
SOTSIAALTEADUSTE VALDKONNA DOKTORIÕPPES ÕPPIJATE ATESTEERIMISE KORD
I. Üldpõhimõtted
- Doktoriõppe eeskirja (edaspidi: eeskiri) peatüki II.5 alusel on sotsiaalteaduste valdkonnas vastu võetud alljärgnev doktoriõppes õppijate atesteerimise kord (edaspidi: kord).
- Atesteerimise üldist korraldust, ajakava, atesteerimiskomisjonide moodustamist ja liikmetele seatud tingimusi, atesteerimiskomisjoni otsuseid, nende vaidlustamist ja kordusatesteerimisi reguleeritakse eeskirjaga.
- Atesteerimisel hinnatakse doktoriõppes õppija edasijõudmist doktoriõppe programmi läbimisel, lähtudes selles korras eelkõige doktoritöö valmimisastme alusel kehtestatud miinimumnõuetest. Seejuures hinnatakse atesteerimisel doktoritöö valmimise astet, doktoritöö teemal avaldatud publikatsioone, osalemist doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvahelist õppe- ja uurimistöö kogemust, õppetegevust ja enesetäiendamist, ülekantavate oskuste omandamist ning muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust.
II. Atesteerimiskomisjoni töökord
- Atesteerimiskoosoleku koosseisu ja vormi (avalik või kinnine) otsustab koosolekut korraldav instituut.
- Teadusprodekaani korraldusega määratakse atesteerimiskomisjonile sekretär, kes protokollib komisjoni otsuseid. Sekretär ei pea olema akadeemiline töötaja.
- Alapunktides 7.6 ja 7.7 viidatud tagasiside põhjal on komisjonil õigus teha juhendaja(te) asendamise või kaasjuhendaja kaasamise ettepanekuid.
III. Atesteerimine
- Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamiseks tuleb esitada alljärgnevad dokumendid:
- esimese aasta esimeseks atesteerimiseks doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud individuaalplaan (kogu doktorantuuri ajaks), mis esitatakse edaspidi vaid juhul, kui seda soovitakse muuta;
- doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud järgmise perioodi plaan;
- doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud eelmise perioodi atesteerimisaruanne;
- teadustööd tõendavad materjalid korra punktides 12–15 esitatud nõuete kohaselt;
- doktoritöö nõuetele vastava ajakirja või kogumiku toimetaja teatis, et teaduspublikatsioon on retsenseerimiseks või avaldamiseks vastu võetud, juhul kui teaduspublikatsioon on osa atesteerimisele esitatavast teadustööst;
- doktoriõppes õppija tagasiside juhendamise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil;
- juhendaja refleksioon juhendamise ja juhendatavaga koostöö sujumise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil.
- Kõik punktis 7 nimetatud dokumendid tuleb esitada hiljemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimiskomisjoni koosolekut.
- Atesteerimiseks valmistab doktoriõppes õppija ette kuni 20-minutilise ettekande, milles tutvustab doktoritöö hetkeseisu (sh jooksval õppeaastal tehtut) ja järgmise õppeaasta perioodiplaani.
- Atesteerimisest peab osa võtma vähemalt üks doktoriõppes õppija juhendajatest. Kui ükski juhendaja ei saa atesteerimiskoosolekul osaleda, esitab vastutav juhendaja atesteerimiskomisjoni esimehele ja juhendatavale hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks oma kirjaliku hinnangu doktoriõppes õppija edasijõudmise kohta. Oma kirjaliku arvamuse võivad esitada ka teised juhendajad.
IV. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamine
- Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui tal on valminud nõuetekohased doktoriõpingute individuaalplaan ja teise semestri perioodiplaan.
- Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
- doktoritöö laiendatud kavand, mis sisaldab mh ülevaadet juba tehtud tööst;
- teaduspublikatsiooni esmane käsikiri;
- monograafia kavand ja ühe peatüki käsikiri (vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust).
- Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
- doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on ajakirja või kogumikku esitatud, ja teise publikatsiooni esitamisküps käsikiri;
- vähemalt 1/3 monograafiast ja täpsustatud, muu hulgas detailsema ülesehitusega monograafia kavand.
- Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
- kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine ajakirja või kogumikku esitatud;
- kolm teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, mis on avaldamiseks ajakirjadele või kogumikele esitatud;
- vähemalt 3/4 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks esitatud;
- vähemalt 2/3 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks vastu võetud.
- Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse neljanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud kaitsmiseks esitatav doktoritöö käsikiri.
- Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate ja eksternide hindamisel kehtivad täpsustavad nõuded positiivse otsuse tegemiseks, lähtuvalt eeskirja punktist 81.
- Tervikliku teaduspublikatsioonide kogumina kirjutatud doktoritöös peavad vähemalt kaks publikatsiooni olema avaldamiseks vastu võetud eeskirja punktidele 116.1 või 116.2 vastavas väljaandes. Kolmandat publikatsiooni võib olla eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja, kogumiku toimetuse või doktorikraadi andva nõukogu valitud kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast ja see peab olema esitatud eeskirja punktidele 116.1 või
116.2 vastavasse väljaandesse, va doktoriõppe eeskirja punktis 120 nimetatud juhtudel.
- Doktoritööga seotud erialastel üritustel osalemist, õppetegevust, ülekantavate oskuste omandamist ja muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust hindab komisjon igal atesteerimisel. Tegevus peab vastama programmi nõuetele ja individuaalplaanile.
- Kui õpe on individuaalplaanis kavandatud pikemaks kui neli aastat, lähtutakse edasijõudmise hindamisel punktides 12-15 nimetatud miinimumnõuetest, arvestades need ümber pikemale perioodile.
V. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine ainepunktides
- Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel õppijaid atesteeritakse käesoleva korra kohaselt, aga neile antakse atesteerimisotsusega ka ainepunkte teadustöö eest. Teadustöö moodustab õppekava kogumahust 180 EAP-d, mis jaguneb järgmiselt:
- monograafia eest 120 EAP-d;
- monograafiale lisanduva avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikli eest 40 EAP-d;
- tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi artiklite eest 120 EAP-d;
- tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi katuspeatüki eest 40 EAP-d;
- doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel osalemise ja esinemise eest olenevalt tasemest ja doktorandi panusest kuni 12 EAP-d;
- muu doktoritööga seotud teadus-, arendus- ja loometegevuse (ülikooliväline praktika, osalemine teadusprojektides, uute meetodite omandamine, töö raamatukogus jmt) eest kuni 8 EAP-d.