Doktoriõpe ühiskonnateaduste instituudis

Doktoriõppe eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused rahvusvahelises teadusruumis tunnustatud kõrgprofessionaali tasemele. Doktorite peamised karjäärivõimalused on töö õppejõu või teadlasena Tartu Ülikoolis ja teistes teadusasutustes või juhtivspetsialistina väljaspool akadeemilist sfääri. Doktorikraadiga spetsialisti hariduse põhikomponentideks on tippteadmised ja oskused teadustööks oma erialal, lai teaduslik maailmakäsitlus ning arendus-, juhtimis- ja pedagoogilise töö pädevus.

Alates 2022/2023. õppeaastast on ühiskonnateaduste instituudis võimalik õppida sotsiaalteaduste doktoriõppe programmis kahel erialal:

1) meedia ja kommunikatsioon
2) sotsioloogia

Meedia ja kommunikatsiooni erialal on võimalik teha teadustööd meedia-ja kommunikatsiooniuuringute, ajakirjanduse ning kriitiliste andmeuuringutega seonduvatel teemadel. Süvendatult on võimalik uurida interdistsiplinaarseid lähenemisi kombineerivaid teemasid, mis on seotud kaasaegses meedia-ja digitehnoloogiate rikkas ühiskonnas toimuvate muutustega.

Sotsioloogia eriala võimaldab pühenduda teadustööle sotsioloogia eri valdkondades (näiteks kestlikkuse, põlvkondade, perekonna-, lapsepõlve-, meedia-, militaarsotsioloogia alal) ja sotsioloogiaga interdistsiplinaarselt seotud aladel ning uurida erinevaid aktuaalseid probleeme tänapäeva kiiresti muutuvas ja andmestuvas ühiskonnas.

Info doktoriõppesse sisseastumise kohta leiad Tartu Ülikooli kodulehelt.

Ülevaate Tartu Ülikooli doktoriõppest (programmidest, eeskirjadest, õpingute kavandamisest, stipendiumidest ja paljust muust) leiad Tartu Ülikooli kodulehelt.

Detailsema info doktoriõppe korralduse kohta sotsiaalteaduste valdkonnas leiad sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.

Doktoriõppekava kohta alates 2022/2023 sisseastunule leiad sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.


Doktoriõppekavad enne 2022/2023 sisseastunutele

NB! Enne 2022/2023 õppeaastat avatud doktoriõppekavad suletakse 31.08.2028.

  • 17. veebruar
  • 17. märts
  • 21. aprill
  • 12. mai

Kõikide seminaride algus on kell 14.15.

Kevadsemestri 2024/2025 atesteerimiste kuupäevad

26. august 2025 - meedia ja kommunikatsioon
27. august 2025 - sotsioloogia

Sügissemestri 2025/2026 atesteerimise kuupäevad

sotsioloogia 28.01.2026
meedia ja kommunikatsioon 27.01.2026

Doktorandid
Meedia ja kommunikatsiooni õppekava
NimiTeemaVastutav juhendajaJuhendaja
Liis Auväärt

Eesti ajakirjanike andmepädevus COVID-19 kriisi kajastamise näitel

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm
Juta Jaani

Koolikultuuri kommunikatiivsete praktikate analüüs

professor Halliki Harro-Loit
Marten Juurik

Distantsi kategooria moraalses otsustuses

professor Halliki Harro-Loit
Kaisa Jõgeva

Kliimasäästlike tulevike loome ekspertide ja noortega ning tähenduse vahendamine demokraatlikus ühiskonnas

professor Triin Vihalemmkaasprofessor Margit Keller
Katrin Kannukene

Eesti üldhariduskooli õpilaste andmestumine ja andmepõhine jälgimine

professor Andra Siibak
Leene Korp

Koolipäeva liikuvamaks muutmise praktikapõhine analüüs

kaasprofessor Marko Uibuprofessor Triin Vihalemm
Mihhail Kremez

Meedia ja auditooriumid tänapäevases inforuumis toimijatena: Venemaad ja Eesti-Vene suhteid kajastavad uudised ning nende tajumine

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm
Kärt Kunnus

Väärtuste muutumine infoühiskonna ja sotsiaalse aja kiirenemise kontekstis

professor Triin Vihalemmprofessor Veronika Kalmus
Brit Laak

Jutustajate perspektiivid ja narratiivi intensiivsus Eesti teleajakirjanduses

professor Halliki Harro-Loit
Eleri LõhmusVisuaalne pädevus audiovisuaalse sisuloome kontekstis: tõenduspõhise metoodika väljatöötamineprofessor Halliki Harro-Loitdr Reijo Kupiainen
Martin MeiternGeeniandmete kasutamine sisendina tervisekäitumise muutmiselkaasprofessor Sten Hanssonprofessor Lili Azin Milani, kaasprofessor Andero Uusberg
Reet Mägi (ekstern)

Ülikoolimuuseumi rollid teaduse kommunikeerimises ja suhetes partneritega Tartu ülikooli loodusmuuseumi näitel

professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool)dr Krista Lepik
Martin Aleksander Noorkõiv

Teooriapõhine sekkumine sotsio-tehniliste siirete juhtimiseks

kaasprofessor Margit Kellerprofessor Laur Kanger
Age Rosenberg (ekstern)

Organisatsioonimuutus: mõtestades kommunikatsiooni ja sotsiaalseid praktikaid

kaasprofessor Margit Keller
Sander Salvet (ekstern)

Piiriülese motiilsuse süvameediastumine

kaasprofessor tenuuris Anu Masso (TalTech)
Virgo Siil

Aeglase ajakirjanduse võimalikkus väikeriigis

kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm
Mari-Liis Tikerperi (ekstern)

Hariduskommunikatsioon ja koolide kommunikatsioonijuhtimine

professor Andra Siibak
Tiina Vahtras (ekstern)Soolist võrdõiguslikkust toetavad ja õõnestavad diskursiivsed strateegiad meediatekstides ning noorte eagrupiskaasprofessor Maria Murumaa-Mengelprofessor Raili Marling

Sotsioloogia õppekava
NimiTeemaVastutav juhendajaJuhendaja
Gabriel Alberto Ceballos Rodríguez

Kaherahvuseliste perekondade kahekultuurilise identiteedi kujunemine ja intergratsioon Eestis

kaasprofessor Mare Ainsaarkaasprofessor Marko Uibu
Eleri Lillemäe

Ajateenistus elutee osana - agentsus militaarsüsteemis

professor Kairi Kasearuprofessor Eyal Ben-Ari
Helina Maasing (ekstern)

Koolinoorte poliitilise tolerantsuse hindamine, kui üks võimalik meede noorte äärmusluse ennetamiseks

kaasprofessor Mare Ainsaar
Tambet Muide

Eesti modernse transpordisüsteemi areng Suurte Siirete perspektiivist

professor Olaf Mertelsmanndr Aro Velmet
Kristi Nero

Haavatavus hädaolukordades: sotsiaalselt tõrjutud inimeste kogemused Covid-19 pandeemias

professor Kati Orrudr Tor-Olav Nævestad
Heidi Paabort

Avaliku sektori võrgustunud ja kestlike tugisüsteemide poliitikaloome ning tulemuslikku elluviimist soodustavad tegurid kohalikul tasandil tööks noortega, kes ei õpi ega tööta

kaasprofessor Mai Beilmann teadur Dagmar Narusson
Merle Purre (ekstern)Vaimse tervise probleemid ja stigma: abi otsimine, seostuvad tegurid ja hoiakud Eestis dr Diva Eensooemeriitdotsent Anu Aluoja
Andra Reinomägi

Laste heaolu mõjutavad tegurid laste perspektiivist lähtuvalt

professor Kairi Kasearukaasprofessor Dagmar Kutsar
Sten Torpan

Riigiasutuste infokäitumine hädaolukordade ennetamisel ja haldamisel: valeinfoga toimetulek Eestis ja Euroopas

professor Kati Orrukaasprofessor Sten Hansson
Andre Uibos

"Kiire uus meedia": multimodaalse kommunikatsiooni isomorfismist kiirendusühiskonnaga

professor Veronika Kalmusdr Alexandra Milyakina

Sotsiaalteaduste õppekava (meedia ja kommunikatsiooni eriala)

NimiTeemaVastutav juhendajaJuhendaja
Maia KlaassenOletusest tõenduspõhise lähenemiseni: meedia ja infokirjaoskuse tegevuste analüüsimudeldr Marju Himma
Ebe PiltRahvusvahelise teadusinfo vahendamine Eesti keele-, kultuuri- ning meediaruumisdr Marju Himma
Diana PoudelÜhiskonna vastupanuvõime tõstmine psühholoogilise mõjutustegevuse osas kogukondlike võrgustike kaasamise kaudukaasprofessor Maria Murumaa-Mengel
Kaarel LottNoorte „tumedad“ veebipraktikad meedia- ja infopädevuste kontekstiskaasprofessor Maria Murumaa-Mengelprofessor Raili Marling
Valeri NuustLoovkirjutamise avaldumine eesti ajakirjanduses 1925-2025kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemmdr Tiit Hennoste
Kristina SeimannHaavatavad sihtrühmad, nende infotarbimise harjumused ning kommunikatsioonipraktikad vaktsineerimise teadlikkuse kasvatamiseks valeinfo leviku tingimustesprofessor Andra Siibak
Lee RaudseppTehnoloogilise ülemvõimu kindlustamine: „täiesti legaalsete“ õiguslike võtete väärkasutaminedr Kristjan Kikerpill professor Andra Siibak
Michael Christopher CroninInfosõja narratiivid, strateegiad ja vastumeetmedprofessor Andra Siibak kaasprofessor Rajesh Sharma

Sotsiaalteaduste õppekava (sotsioloogia eriala)

NimiTeemaVastutav juhendajaJuhendaja
Kadi Kass Vaimse tervise raskusega inimeste kokkupuuted ja vajadused kohanemiseks kogukonnasdr Dagmar Narusson
Kristjan SilmLaiapindne riigikaitse - kaitsetahe ja elanikkonna kaasatus riigikaitsesprofessor Kairi Kasearu
Ida Joao-HussarHaavatavate kogukondade kaasamine ja võimestamine kriisihalduses krooniliselt haigete näiteldr Oliver Nahkurprofessor Kati Orru
Maria ŽuravljovaRiskitingimustes kasvanud laste ja noorte õigused kasvada riskivabaskeskkonnas: kinniste lasteasutuste, vangla ja asenduskodu sisekliima mõõtmine, hindamine ja parandaminekaasprofessor Judit Strömpldr Kadri Soo
Ingeliis SiimsenArenguseire kriisiplaneerimises: metodoloogilised probleemid ja lahendused Euroopasprofessor Kati Orrukaasprofessor Sten Hansson
Liina MaurerTööstusliku modernsuse areng võrdlevas perspektiivis, 1900-2025professor Laur Kangerdr Artjoms Šeļa
Bogdana AndrosjukIda-Viru õiglase üleminekuga kaasnevad tööturu muutused ja võimalused professor Triin Vihalemmdr Avo Trumm
Kristi AsserHeasse lapsepõlve sotsiaalse investeerimise mudel sotsiaalse võrdsuse ja õigluse raamistikus: panus Eesti valdkondadeülese laste heaolu näidikulaua arendamissedr Oliver Nahkurkaasprofessor Dagmar Kutsar
Anna Helena LiivTööstuslik moderniseerumine Eestis, 1900-2025dr Aro Velmet
Ahmed Atia RezkÜlikoolide ja linnade vaheline koostöö linnade kriisijuhtimises nende kerksuse tõstmiseksprofessor Kati Orru professor Aveliina Helm, kaasprofessor Age Poom ja professor Niki Frantzeskaki (Utrechti Ülikool)

VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli

sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus

15.09.2022

SOTSIAALTEADUSTE VALDKONNA DOKTORIÕPPES ÕPPIJATE ATESTEERIMISE KORD

I. Üldpõhimõtted

  1. Doktoriõppe eeskirja (edaspidi: eeskiri) peatüki II.5 alusel on sotsiaalteaduste valdkonnas vastu võetud alljärgnev doktoriõppes õppijate atesteerimise kord (edaspidi: kord).
  2. Atesteerimise üldist korraldust, ajakava, atesteerimiskomisjonide moodustamist ja liikmetele seatud tingimusi, atesteerimiskomisjoni otsuseid, nende vaidlustamist ja kordusatesteerimisi reguleeritakse eeskirjaga.
  3. Atesteerimisel hinnatakse doktoriõppes õppija edasijõudmist doktoriõppe programmi läbimisel, lähtudes selles korras eelkõige doktoritöö valmimisastme alusel kehtestatud miinimumnõuetest. Seejuures hinnatakse atesteerimisel doktoritöö valmimise astet, doktoritöö teemal avaldatud publikatsioone, osalemist doktoritööga seotud erialastel üritustel ning rahvusvahelist õppe- ja uurimistöö kogemust, õppetegevust ja enesetäiendamist, ülekantavate oskuste omandamist ning muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust.

II. Atesteerimiskomisjoni töökord

  1. Atesteerimiskoosoleku koosseisu ja vormi (avalik või kinnine) otsustab koosolekut korraldav instituut.
  2. Teadusprodekaani korraldusega määratakse atesteerimiskomisjonile sekretär, kes protokollib komisjoni otsuseid. Sekretär ei pea olema akadeemiline töötaja.
  3. Alapunktides 7.6 ja 7.7 viidatud tagasiside põhjal on komisjonil õigus teha juhendaja(te) asendamise või kaasjuhendaja kaasamise ettepanekuid.

III. Atesteerimine

  1. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamiseks tuleb esitada alljärgnevad dokumendid:
    1. esimese aasta esimeseks atesteerimiseks doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud individuaalplaan (kogu doktorantuuri ajaks), mis esitatakse edaspidi vaid juhul, kui seda soovitakse muuta;
    2. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud järgmise perioodi plaan;
    3. doktoriõppes õppija ja juhendaja(te) kinnitatud eelmise perioodi atesteerimisaruanne;
    4. teadustööd tõendavad materjalid korra punktides 12–15 esitatud nõuete kohaselt;
    5. doktoritöö nõuetele vastava ajakirja või kogumiku toimetaja teatis, et teaduspublikatsioon on retsenseerimiseks või avaldamiseks vastu võetud, juhul kui teaduspublikatsioon on osa atesteerimisele esitatavast teadustööst;
    6. doktoriõppes õppija tagasiside juhendamise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil;
    7. juhendaja refleksioon juhendamise ja juhendatavaga koostöö sujumise kohta, mis on esitatud ettenähtud vormil.
  2. Kõik punktis 7 nimetatud dokumendid tuleb esitada hiljemalt kaheksa tööpäeva enne atesteerimiskomisjoni koosolekut.
  3. Atesteerimiseks valmistab doktoriõppes õppija ette kuni 20-minutilise ettekande, milles tutvustab doktoritöö hetkeseisu (sh jooksval õppeaastal tehtut) ja järgmise õppeaasta perioodiplaani.
  4. Atesteerimisest peab osa võtma vähemalt üks doktoriõppes õppija juhendajatest. Kui ükski juhendaja ei saa atesteerimiskoosolekul osaleda, esitab vastutav juhendaja atesteerimiskomisjoni esimehele ja juhendatavale hiljemalt atesteerimiskoosoleku alguseks oma kirjaliku hinnangu doktoriõppes õppija edasijõudmise kohta. Oma kirjaliku arvamuse võivad esitada ka teised juhendajad.

IV. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamine

  1. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta esimese semestri lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui tal on valminud nõuetekohased doktoriõpingute individuaalplaan ja teise semestri perioodiplaan.
  2. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse esimese õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. doktoritöö laiendatud kavand, mis sisaldab mh ülevaadet juba tehtud tööst;
    2. teaduspublikatsiooni esmane käsikiri;
    3. monograafia kavand ja ühe peatüki käsikiri (vähemalt 1/5 töö planeeritud mahust).
  3. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse teise õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on ajakirja või kogumikku esitatud, ja teise publikatsiooni esitamisküps käsikiri;
    2. vähemalt 1/3 monograafiast ja täpsustatud, muu hulgas detailsema ülesehitusega monograafia kavand.
  4. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse kolmanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud üks alljärgnevatest:
    1. kaks teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, millest vähemalt üks on avaldamiseks vastu võetud ja teine ajakirja või kogumikku esitatud;
    2. kolm teemakohast doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruvat teaduspublikatsiooni, mis on avaldamiseks ajakirjadele või kogumikele esitatud;
    3. vähemalt 3/4 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks esitatud;
    4. vähemalt 2/3 monograafiast ja üks teemakohane doktoritöö kaitsmiseks kvalifitseeruv teaduspublikatsioon, mis on avaldamiseks vastu võetud.
  5. Doktoriõppes õppija teadus- ja õppetööd hinnatakse neljanda õppeaasta lõpus toimuval atesteerimisel positiivselt, kui ta on oma doktoritöö tulemusi esitlenud õppeaasta jooksul vähemalt ühel korral laiemas ringis, näiteks uurimiskollokviumil, laiendatud doktoriõppe seminaril, teaduskonverentsil vms, ja tal on valminud kaitsmiseks esitatav doktoritöö käsikiri.
  6. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate ja eksternide hindamisel kehtivad täpsustavad nõuded positiivse otsuse tegemiseks, lähtuvalt eeskirja punktist 81.
  7. Tervikliku teaduspublikatsioonide kogumina kirjutatud doktoritöös peavad vähemalt kaks publikatsiooni olema avaldamiseks vastu võetud eeskirja punktidele 116.1 või 116.2 vastavas väljaandes. Kolmandat publikatsiooni võib olla eelretsenseerinud rahvusvahelise juhtiva teadusajakirja, kogumiku toimetuse või doktorikraadi andva nõukogu valitud kaks sõltumatut rahvusvaheliselt tunnustatud teadlast ja see peab olema esitatud eeskirja punktidele 116.1 või

116.2 vastavasse väljaandesse, va doktoriõppe eeskirja punktis 120 nimetatud juhtudel.

  1. Doktoritööga seotud erialastel üritustel osalemist, õppetegevust, ülekantavate oskuste omandamist ja muud programmi täitmiseks vajalikku tegevust hindab komisjon igal atesteerimisel. Tegevus peab vastama programmi nõuetele ja individuaalplaanile.
  2. Kui õpe on individuaalplaanis kavandatud pikemaks kui neli aastat, lähtutakse edasijõudmise hindamisel punktides 12-15 nimetatud miinimumnõuetest, arvestades need ümber pikemale perioodile.

V. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine ainepunktides

  1. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel õppijaid atesteeritakse käesoleva korra kohaselt, aga neile antakse atesteerimisotsusega ka ainepunkte teadustöö eest. Teadustöö moodustab õppekava kogumahust 180 EAP-d, mis jaguneb järgmiselt:
    1. monograafia eest 120 EAP-d;
    2. monograafiale lisanduva avaldatud või avaldamiseks vastu võetud artikli eest 40 EAP-d;
    3. tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi artiklite eest 120 EAP-d;
    4. tervikliku teaduspublikatsioonide kogumi katuspeatüki eest 40 EAP-d;
    5. doktoritööga seotud erialastel konverentsidel ja seminaridel osalemise ja esinemise eest olenevalt tasemest ja doktorandi panusest kuni 12 EAP-d;
    6. muu doktoritööga seotud teadus-, arendus- ja loometegevuse (ülikooliväline praktika, osalemine teadusprojektides, uute meetodite omandamine, töö raamatukogus jmt) eest kuni 8 EAP-d.
Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!