Doktoriõppekavad enne 2022/2023 sisseastunutele
Doktorantuuris toimub õppetöö meedia ja kommunikatsiooni ning sotsioloogia õppekavadel.
Doktoriõppe eesmärk on viia doktorandi teadmised ja oskused rahvusvahelises teadusruumis tunnustatud kõrgprofessionaali tasemele. Doktorite peamised karjäärivõimalused on töö õppejõu või teadlasena Tartu Ülikoolis ja teistes teadusasutustes või juhtivspetsialistina väljaspool akadeemilist sfääri. Doktorikraadiga spetsialisti hariduse põhikomponentideks on tippteadmised ja oskused teadustööks oma erialal, lai teaduslik maailmakäsitlus ning arendus-, juhtimis- ja pedagoogilise töö pädevus.
Doktoriõppe maht on 240 EAP, millest doktoriõpingud moodustavad 60 EAP ning teadustöö 180 EAP.
Doktoriõpingud koosnevad:
Doktoriõppekava kohta alates 2022/2023 sisseastunule leiad sotsiaalteaduste valdkonna doktoriõppe keskuse lehelt.
Lisaks leiad kasulikku infot doktoriõppe kohta Tartu Ülikooli kodulehelt.
Ühiskonnateaduste instituudis toimub ühine konkurss meedia ja kommunikatsiooni ning sotsioloogia erialadele, kandideerimiseks on avatud 5 õppekohta.
Teema võib valida instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast, aga võib kandideerida ka muu teemaga. Teema peaks olema seotud instituudi peamiste uurimisvaldkondadega. Mitmed väljapakutud teemad on interdistsiplinaarsed ja kandidaat otsustab ise, kummale erialale ta kandideerib. Eriala valikul on kandidaadil soovitav lähtuda enda erialasest taustast ja huvist ning vajadusel ka juhendajaga nõu pidada.
Doktoriõppesse kandideerijatel (ka nendel, kes valivad teema instituudi poolt eelnevalt välja pakutud teemade hulgast) on soovitav enne dokumentide esitamist kontakteeruda potentsiaalse juhendajaga.
„Põlvkondade toimevõimekus ja suhted digitaliseeruvas keskkonnas“ – teema on seotud CHANSE’i rahastusmeetme projektiga „Pereelu platvormiseerumine: digitaalsed muutused perekondade igapäevaelus eri põlvkondade lõikes“ (2022-2025; vastutav täitja prof Veronika Kalmus) ja selle raames on võimalik uurida, kuidas kolmest eri põlvkonnast pereliikmed – vanavanemad, vanemad ja lapsed – veebiplatvorme kasutavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevaelu, suhtlust, kogemusi ja suhteid (Eesti, Norra, Suurbritannia, Rumeenia ja Hispaania / Kataloonia peredega tehtavate intervjuude andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: dr Signe Opermann, prof Veronika Kalmus, prof Andra Siibak
„Lapsevanemate kasvatusväärtused meediastuvas ühiskonnas“ – teema on seotud ETAgi rühmagrandiga PRG1761 „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023-2027; vastutav täitja prof Tiia Tulviste) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: prof Veronika Kalmus, prof Tiia Tulviste
„Tehisintellekt rahvaraamatukogudes“
Tehisintellekti tulek on tekitanud erinevatel ametialadel küsimusi töökoha säilimise kohta tulevikus, erandiks ei ole siinkohal ka teadmustöötajad, sh raamatukoguhoidjad. Eestiski on teada erinevaid tehisintellekti arendamise juhtumeid: nt Eesti Rahvusraamatukogus on välja töötamisel märksõnastamiseks kasutatav kratt Marta, arendamisel on Byrokrat, mis võimaldaks ka raamatukogude veebilehtedel pakkuda kasutajaga automatiseeritult suhtlemist. Siin doktoritöös olekski plaanis uurida, mida tähendab tehisaru kasutuselevõtt raamatukogudele, veel täpsemalt rahvaraamatukogudele, ning raamatukoguhoidja elukutsele. Doktoritöö ei ole seotud ühegi projektiga, kuid teemal on rahvusvaheliselt koostöö tegemise mõttes potentsiaali.
Juhendaja: dr Krista Lepik
„Valetamine igapäevase sotsiaalse nähtuse ja/või praktikana: konkreetsed ilmingud, isikud ja kontekstid“
Teema ei hõlma desinformatsiooni jms. Teema keskmes on valetamine igapäevase ja/või tavapärase nähtuse ja praktikana.
Juhendaja: dr Kristjan Kikerpill
„AI tehnoloogiad ja jälgimisühiskonna ilmingud”
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja jälgimisuuringute perspektiivist. Eriti oodatud on kandidaadid, keda huvitab AI tehnoloogiate kasutamine haridussektoris. Teema on seotud mitme taotluse faasis oleva projektitaotlusega.
Juhendajad: prof Andra Siibak ja dr Kristjan Kikerpill
„Laste ja noorte “tumedad” veebikogemused“
Doktoranti oodatakse tegelema läbi erinevate meetodite ja teoreetiliste raamistuste teemaga, mis toob kokku digimeediakasutuse “tumedama”, riskide poole (Livingstone & Stoilova, 2021). See hõlmab endas paljut - hakkamasaamist infokorratusega (Wardle & Derakshan, 2017) süvameediastunud maailmas (Hepp, 2016), mis aina enam järgib sotsiaalmeedialoogikat (van Dijk & Poell, 2013) ning tähelepanumajaduse küünilisi toimemehhanisme (Hendricks & Vestergaard, 2019).
Lapsed ja noored osalevad digiplatvormidel aktiivselt juba väga varajasest noorusest alates ning alati ei ole kasutuspraktikad helged, vooruslikud ja moraalsed - noortekultuuris on palju tigedat ja kahjulikku, see on osa laste ja noorte toimevõimest, sest suureks kasvamise üks osa on “tumedama” poole tundmaõppimine ja mõtestamine.
Märksõnad: dark participation, malign practices, dark play, online risks, resilience.
Juhendaja: kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma doktoritöö teemad
Kavandatud doktoritöö teemad on seotud järgmiste uurimisprojektidega:
„Ennetav innovatsioon katastroofiriski vähendamisel“
Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson
„Kommunikatsiooniga seotud haavatavuse tegurid ja nende leevendamine kriisihalduses”
Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Sten Hansson ja kaasprofessor Kati Orru
„Kaasamine hädaolukordade riski vähendamiseks“
Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Oliver Nahkur
„Sotsiaalhoolekande roll kriisihalduses“
Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Marco Krüger, Tübingeni Ülikool
Kasutatud kirjandus
Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931
Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127
Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413
Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481
United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.
„Põlvkondade toimevõimekus ja suhted digitaliseeruvas keskkonnas“ – teema on seotud CHANSE’i rahastusmeetme projektiga „Pereelu platvormiseerumine: digitaalsed muutused perekondade igapäevaelus eri põlvkondade lõikes“ (2022-2025; vastutav täitja prof Veronika Kalmus) ja selle raames on võimalik uurida, kuidas kolmest eri põlvkonnast pereliikmed – vanavanemad, vanemad ja lapsed – veebiplatvorme kasutavad ning kuidas see mõjutab nende igapäevaelu, suhtlust, kogemusi ja suhteid (Eesti, Norra, Suurbritannia, Rumeenia ja Hispaania / Kataloonia peredega tehtavate intervjuude andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: dr Signe Opermann, prof Veronika Kalmus, prof Andra Siibak
„Lapsevanemate kasvatusväärtused meediastuvas ühiskonnas“ – teema on seotud ETAgi rühmagrandiga PRG1761 „Kuidas Covid-19 piirangutega kaasnenud muutused koduses digi- ja keelekeskkonnas mõjutavad lapse arengut ja heaolu“ (2023-2027; vastutav täitja prof Tiia Tulviste) ja selle raames on võimalik uurida seoseid laste ekraaniseadmete kasutamise, selle vanemliku vahendamise ning vanemate kasvatusväärtuste ja -hoiakute vahel (küsimustike andmete põhjal).
Võimalikud juhendajad: prof Veronika Kalmus, prof Tiia Tulviste
Meta-analüüs mingil teemal tehtud uuringutest
Täpsem teema valitakse koos juhendajaga ühiselt.
Juhendaja: dr Tarmo Strenze
Teema ei hõlma desinformatsiooni jms. Teema keskmes on valetamine igapäevase ja/või tavapärase nähtuse ja praktikana.
Juhendaja: dr Kristjan Kikerpill
„AI tehnoloogiad ja jälgimisühiskonna ilmingud”
Teemat oodatakse lahkama kriitiliste andmeuuringute ja jälgimisuuringute perspektiivist. Eriti oodatud on kandidaadid, keda huvitab AI tehnoloogiate kasutamine haridussektoris. Teema on seotud mitme taotluse faasis oleva projektitaotlusega.
Võimalikud juhendajad: prof Andra Siibak ja dr Kristjan Kikerpill
„Laste lähisuhete toimimine erakordsetel aegadel laste vaatenurgast lähtuvalt“
Lapsed elavad oma "tavalist elu erakordsetel aegadel" (Millei, Silova & Gannon 2022), mida iseloomustavad hiljutised järsud sotsiaalsed muutused (nt Covid-19 pandeemia ja Venemaa sõda Ukrainas), millel on mõju ka nende lähikeskkonnale (nt perekonnale). Täheldatud on laste vaimse tervise probleemide kasvu ja subjektiivse heaolu vähenemist. Kuna lapse heaolu peamised allikad peituvad tema lähisuhetes (nt Nahkur & Kutsar 2019; Lee & Yoo, 2015), on oluline uurida nende suhete toimimist praegusel erakordsel ajal, eriti lapse vaatenurgast lähtuvalt ja lapse subjektiivse perevõrgustiku lähenemisviisi kasutades (Widmer 1999).
Võimalikud juhendajad: dr Oliver Nahkur ja kaasprofessor Dagmar Kutsar
Allikad:
Nahkur, O. & Kutsar, D. (2019). Social ecological measures of interpersonal destructiveness impacting child subjective mental well-being: Perceptions of 12-year-old children in 14 countries. Child Indicators Research, 12(1), 353−378. DOI: 10.1007/s12187-018-9542-7.
Lee, B. J. & Yoo, M. S. (2015). Family, school, and community correlates of children’s subjective well-being: an international comparative study. Child Indicators Research, 8(1), 151–175.
Millei, Z., Silova, I. & Gannon, S. (2022). Thinking through memories of childhood in (post)socialist spaces: ordinary lives in extraordinary times. Children's Geographies, 20(3), 324–337. DOI: 10.1080/14733285.2019.1648759.
Widmer, E. D. (1999). Family contexts as cognitive networks: A structural approach of family relationships. Personal Relationships, 6(4), 487–503.
Tartu Ülikooli riski ja kerksuse uurimisrühma doktoritöö teemad
Kavandatud doktoritöö teemad on seotud järgmiste uurimisprojektidega:
„Ennetav innovatsioon katastroofiriski vähendamisel“
Uurimisprojekt keskendub hädaolukordade ja haavatavuste prognoosimisele, kasutades tuleviku-uuringute ja andmeteaduse metoodikaid, et ennetada ja valmistuda tulevikukriisideks. Projekt selgitab tuleviku-uuringute tehnikate kasutamise kogemusi tuleviku kriisistsenaariumide koostamisel ning ühiskonna haavatavuse ennustamisel Euroopas. Projektis katsetatakse prognoosimeetodeid, et ennustada esilekerkivaid ohustsenaariume ja haavatavuse tegureid pikaajalises perspektiivis. Projektis testib võimalusi prognoosida haavatavust kasutades modelleerimistehnikaid integreeritud riiklike registrite ja andmestike pealt.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru, kaasprofessor Mihkel Solvak, kaasprofessor Sten Hansson
„Kommunikatsiooniga seotud haavatavuse tegurid ja nende leevendamine kriisihalduses”
Hädaolukorrad nagu COVID-19 pandeemia, 2021. aasta Euroopat laastanud üleujutused või Venemaa sõjaagressioonist Ukrainas ajendatud pagulaskriis on tekitanud vajaduse hoolikalt kaaluda kommunikatsiooniga seotud haavatavuse mehhanisme kriisides (Hansson et al., 2020). Uurimisprojekt keskendub individuaalsetele, sotsiaalsetele-struktuurilistele ja oluspetsiifilistele teguritele, mis on erinevates hädaolukordades takistanud teabele juurdepääsu, teabe mõistmist või sellele reageerimist. Lisaks uuritakse projektis, kuidas kriisihaldusasutused on oma strateegiaid ja praktikaid parandanud, et tagada juurdepääs riski- ja kriisiteabele, teabe arusaadavus (sealhulgas aidates ära tunda väärinfot) või kasutades muid strateegiaid kommunikatsioonitõrgete ületamiseks.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Sten Hansson ja kaasprofessor Kati Orru
„Kaasamine hädaolukordade riski vähendamiseks“
Katastroofiohu tõhusaks vähendamiseks on olulised head suhted ja partnerlus kogukondade ja kriisihaldusasutuste vahel, et tuvastada haavatavuse allikad ja määratleda selle leevendamise strateegiad (ÜRO, 2015). Ülevaade kogukonnaliikmete kaasamisest kriisidele reageerimisse Euroopas toob esile, et reeglid ja ressursid, sealhulgas suutlikkus luua kontakt entusiastlike abistajatega ning nende väljaõpe hõlbustavad abi mõtestatud kaasamist (Nahkur et al., 2022). Hiljutised kriisid näitavad aga ühiskonna polariseerumist seoses valmisolekuga aidata kaasa kriiside lahendamisele. See projekt uurib kriisidest saadud õppetunde inimeste kaasamisel riskide ennetamisse, nende maandamisse või kriisidele reageerimisse. Lisaks kaardistab see tehnikaid ja juhiseid, mida ametiasutused ja kogukonnajuhid kasutavad inimeste ja kogukondade kaasamiseks, paremini valmis olla hädaolukordadeks Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Oliver Nahkur
„Sotsiaalhoolekande roll kriisihalduses“
Kriisi süvenedes võib mõjutatud inimeste arv olla märkimisväärne ja inimeste heaolu, tervislik seisund ja igapäevane toimetulek võib olla oluliselt häiritud. Sellistes olukordades eeldatakse, et sotsiaalkaitseasutused tagavad tavateenuste kättesaadavuse, aga toetavad ka neid inimesi, kes on kriiside ajal haavatavasse olukorda sattunud (Orru et al., 2022). Praktikas tegutsevad sotsiaalkaitse töötajad päästeasutuste konsultantidena, kuid nende oskused ja teadmised haavatavas olukorras inimeste vajaduste ja eluolu kohta võimaldaksid neil olla tõhusateks partneriteks kriisihalduse eri faasides (Hay & Pascoe, 2021). Sotsiaalkaitse roll riskide maandamisel, valmisoleku suurendamisel või reageerimisel ja taastumisel on sageli ebaselge. See projekt keskendub nii sotsiaalkaitse õiguslikule alusele kui ka praktilisele korraldusele potentsiaalselt haavatavate isikute väljaselgitamisel ning nende valmisoleku ja reageerimisvõimekuse tõstmisel Eestis ja Euroopas.
Võimalikud juhendajad: kaasprofessor Kati Orru ja dr Marco Krüger, Tübingeni Ülikool
Kasutatud kirjandus
Hansson, S., Orru, K., Siibak, A., Bäck, A., Krüger, M., Gabel, F., & Morsut, C. (2020). Communication-related vulnerability to disasters: A heuristic framework. International Journal of Disaster Risk Reduction, 51, 101931. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2020.101931
Hay, K., & Pascoe, K. M. (2021). Social Workers and Disaster Management: An Aotearoa New Zealand Perspective. The British Journal of Social Work, 51(5), 1531–1550. https://doi.org/10.1093/bjsw/bcab127
Nahkur, O., Orru, K., Hansson, S., Jukarainen, P., Myllylä, M., Krüger, M., Max, M., Savadori, L., Nævestad, T.-O., Frislid Meyer, S., Schieffelers, A., Olson, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). The engagement of informal volunteers in disaster management in Europe. International Journal of Disaster Risk Reduction, 83, 103413. https://doi.org/10.1016/j.ijdrr.2022.103413
Orru, K., Hansson, S., Gabel, F., Tammpuu, P., Krüger, M., Savadori, L., Meyer, S. F., Torpan, S., Jukarainen, P., Schieffelers, A., Lovasz, G., & Rhinard, M. (2022). Approaches to ‘vulnerability’ in eight European disaster management systems. Disasters, 46(3), 742–767. https://doi.org/10.1111/disa.12481
United Nations. (2015). Sendai Framework for Disaster Risk Reduction 2015—2030. United Nations.
Doktorandid | |||||
Meedia ja kommunikatsiooni õppekava | |||||
Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja | ||
Liis Auväärt |
Eesti ajakirjanike andmepädevus COVID-19 kriisi kajastamise näitel
|
kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |||
Viivika Eljand-Kärp | Küsimuste konstrueerimine ajakirjanduslikus intervjuus | professor Halliki Harro-Loit | kaasprofessor tenuuris Anu Masso (TalTech) | ||
Juta Jaani |
Koolikultuuri kommunikatiivsete praktikate analüüs
|
professor Halliki Harro-Loit | |||
Marten Juurik |
Distantsi kategooria moraalses otsustuses
|
professor Halliki Harro-Loit | |||
Kaisa Jõgeva |
Kliimasäästlike tulevike loome ekspertide ja noortega ning tähenduse vahendamine demokraatlikus ühiskonnas
|
professor Triin Vihalemm | kaasprofessor Margit Keller | ||
Katrin Kannukene |
Eesti üldhariduskooli õpilaste andmestumine ja andmepõhine jälgimine
|
professor Andra Siibak | |||
Leene Korp |
Koolipäeva liikuvamaks muutmise praktikapõhine analüüs
|
kaasprofessor Marko Uibu | professor Triin Vihalemm | ||
Mihhail Kremez |
Meedia ja auditooriumid tänapäevases inforuumis toimijatena: Venemaad ja Eesti-Vene suhteid kajastavad uudised ning nende tajumine
|
kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |||
Kärt Kunnus |
Väärtuste muutumine infoühiskonna ja sotsiaalse aja kiirenemise kontekstis
|
professor Triin Vihalemm | professor Veronika Kalmus | ||
Brit Laak |
Jutustajate perspektiivid ja narratiivi intensiivsus Eesti teleajakirjanduses
|
professor Halliki Harro-Loit | |||
Eleri Lõhmus | Visuaalne pädevus audiovisuaalse sisuloome kontekstis: tõenduspõhise metoodika väljatöötamine | professor Halliki Harro-Loit | dr Reijo Kupiainen | ||
Martin Meitern | Geeniandmete kasutamine sisendina tervisekäitumise muutmisel | kaasprofessor Sten Hansson | professor Lili Azin Milani, kaasprofessor Andero Uusberg | ||
Reet Mägi (ekstern) |
Ülikoolimuuseumi rollid teaduse kommunikeerimises ja suhetes partneritega Tartu ülikooli loodusmuuseumi näitel
|
professor Pille Pruulmann-Vengerfeldt (Malmö Ülikool) | dr Krista Lepik | ||
Martin Aleksander Noorkõiv |
Teooriapõhine sekkumine sotsio-tehniliste siirete juhtimiseks
|
kaasprofessor Margit Keller | kaasprofessor Laur Kanger | ||
Anna-Kati Pahker |
Tööstusliku modernsuse mõõtmine, 1900-2020
|
kaasprofessor Laur Kanger | kaasprofessor Mihkel Solvak | ||
Age Rosenberg (ekstern) |
Organisatsioonimuutus: mõtestades kommunikatsiooni ja sotsiaalseid praktikaid
|
kaasprofessor Margit Keller | |||
Sander Salvet (ekstern) |
Piiriülese motiilsuse süvameediastumine
|
kaasprofessor tenuuris Anu Masso (TalTech) |
|||
Virgo Siil |
Aeglase ajakirjanduse võimalikkus väikeriigis
|
kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | |||
Mari-Liis Tikerperi |
Hariduskommunikatsioon ja koolide kommunikatsioonijuhtimine
|
professor Andra Siibak | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | ||
Tiina Vahtras (ekstern) | Soolist võrdõiguslikkust toetavad ja õõnestavad diskursiivsed strateegiad meediatekstides ning noorte eagrupis | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | professor Raili Marling |
Sotsioloogia õppekava | ||||
Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja | |
Gabriel Alberto Ceballos Rodríguez |
Kaherahvuseliste perekondade kahekultuurilise identiteedi kujunemine ja intergratsioon Eestis
|
kaasprofessor Mare Ainsaar | ||
Usha Dahal |
Keskkonna- ja tervise-ebavõrdus põlevkivitööstusest mõjutatud Ida-Virumaal
|
kaasprofessor Kati Orru | professor Hans Orru, dr Erik Teinemaa | |
Simone Eelmaa (ekstern) |
Seksuaalse väärkohtlemise ühiskondlik määratlus
|
kaasprofessor Judit Strömpl | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | |
Eleri Lillemäe |
Ajateenistus elutee osana - agentsus militaarsüsteemis
|
professor Kairi Kasearu | professor Eyal Ben-Ari | |
Helina Maasing (ekstern) |
Koolinoorte poliitilise tolerantsuse hindamine, kui üks võimalik meede noorte äärmusluse ennetamiseks
|
kaasprofessor Mare Ainsaar | ||
Märt Masso (ekstern) |
Töösuhted Eestis: töötaja kontroll, osalemine ja töötingimuste kohandamine töötingimuste kujundamises
|
professor Maaja Vadi | ||
Tambet Muide |
Eesti modernse transpordisüsteemi areng Suurte Siirete perspektiivist
|
professor Olaf Mertelsmann | dr Aro Velmet | |
Kristi Nero |
Haavatavus hädaolukordades: sotsiaalselt tõrjutud inimeste kogemused Covid-19 pandeemias
|
kaasprofessor Kati Orru | dr Tor-Olav Nævestad | |
Heidi Paabort |
Avaliku sektori võrgustunud ja kestlike tugisüsteemide poliitikaloome ning tulemuslikku elluviimist soodustavad tegurid kohalikul tasandil tööks noortega, kes ei õpi ega tööta
|
dr Dagmar Narusson | kaasprofessor Mai Beilmann | |
Kristi Paron |
Lapspatsiendi autonoomia. Teavitatud nõusoleku võimalikkus ja osalusõiguse teostamine
|
kaasprofessor Dagmar Kutsar | ||
Janar Pekarev |
Kaitseotstarbeliste mehitamata süsteemide õigussotsioloogilised aspektid
|
professor Veronika Kalmus | professor Wolfgang Wagner | |
Merle Purre |
Psüühikahäirete stigma vähendamine meditsiinihumanitaaria abil
|
dr Diva Eensoo | emeriitdotsent Anu Aluoja | |
Andra Reinomägi |
Laste heaolu mõjutavad tegurid laste perspektiivist lähtuvalt
|
professor Kairi Kasearu | kaasprofessor Dagmar Kutsar | |
Sten Torpan |
Riigiasutuste infokäitumine hädaolukordade ennetamisel ja haldamisel: valeinfoga toimetulek Eestis ja Euroopas
|
kaasprofessor Kati Orru | kaasprofessor Sten Hansson | |
Andre Uibos |
"Kiire uus meedia": multimodaalse kommunikatsiooni isomorfismist kiirendusühiskonnaga
|
professor Veronika Kalmus | dr Alexandra Milyakina | |
Tuuli-Brit Vaga (ekstern) | Laste heaolu kaitse Eestis - laste ja lähedaste kogemused ning lähenemisviis Eesti lastekaitsetöös | kaasprofessor Dagmar Kutsar |
Sotsiaalteaduste õppekava (meedia ja kommunikatsiooni eriala)
Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja |
Maia Klaassen | Oletusest tõenduspõhise lähenemiseni: meedia ja infokirjaoskuse tegevuste analüüsimudel | dr Marju Himma-Kadakas | |
Ebe Pilt | Rahvusvahelise teadusinfo vahendamine Eesti keele-, kultuuri- ning meediaruumis | dr Marju Himma-Kadakas | |
Diana Poudel | Ühiskonna vastupanuvõime tõstmine psühholoogilise mõjutustegevuse osas kogukondlike võrgustike kaasamise kaudu | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | |
Kaarel Lott | Noorte „tumedad“ veebipraktikad meedia- ja infopädevuste kontekstis | kaasprofessor Maria Murumaa-Mengel | |
Valeri Nuust | Loovkirjutamise avaldumine eesti ajakirjanduses 1925-2025 | kaasprofessor Ragne Kõuts-Klemm | dr Tiit Hennoste |
Kristina Seimann | Haavatavad sihtrühmad, nende infotarbimise harjumused ning kommunikatsioonipraktikad vaktsineerimise teadlikkuse kasvatamiseks valeinfo leviku tingimustes | professor Andra Siibak |
Sotsiaalteaduste õppekava (sotsioloogia eriala)
Nimi | Teema | Vastutav juhendaja | Juhendaja |
Kadi Kass | Vaimse tervise raskusega inimeste kokkupuuted ja vajadused kohanemiseks kogukonnas | dr Dagmar Narusson | |
Kristjan Silm | Laiapindne riigikaitse - kaitsetahe ja elanikkonna kaasatus riigikaitses | professor Kairi Kasearu | |
Ida Joao-Hussar | Haavatavate kogukondade kaasamine ja võimestamine kriisihalduses krooniliselt haigete näitel | dr Oliver Nahkur | kaasprofessor Kati Orru |
Maria Žuravljova | Riskitingimustes kasvanud laste ja noorte õigused kasvada riskivabaskeskkonnas: kinniste lasteasutuste, vangla ja asenduskodu sisekliima mõõtmine, hindamine ja parandamine | kaasprofessor Judit Strömpl | dr Kadri Soo |
Signe Ivask "The role of routines, demands and resources in work stress among Estonian journalists", 2019
Karmen Palts "Lastevanemate ja õpetajate vaheline kommunikatsioon Eesti esimese kooliastme näitel", 2019
Dagmar Narusson "Personaalset taastumist ja agentsust toetav klienditöö vaimse tervise ja sotsiaalse rehabilitatsiooni valdkonnas: vaimse tervise raskustega inimeste ja spetsialistide perspektiivid", 2019
Oliver Nahkur "Measurement of Interpersonal Destructiveness: the Societal Perspective", 2019
Tiiu Männiste "Elukestev õpe ühiskonna pöördeaegadel", 2019
Mari-Liisa Parder "Alkoholi tarvitamise ja olukorrapõhise hoidumise praktikate kommunikeerimine kui alkoholiennetuse baas Eesti teismeliste näitel”, 2020
Marianne Leppik "The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations", 2020
Olena Nedozhogina "Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013-2014”, 2021
Tayfun Kasapoglu "Algorithmic Imaginaries of Syrian Refugees: Exploring Hierarchical Data Relations from the Perspective of Refugees", 2021
Tiia-Triin Truusa "The entangled gap: the male Estonian citizen and the interconnections between civilian and military spheres in society", 2021
Kristjan Kikerpill "Crime-as-communication: detecting diagnostically useful information from the content and context of social engineering attacks", 2021
Maris Männiste "Big data imaginaries of data pioneers: changed data relations and challenges to agency", 2022
Kristiina Saks "Laste elumaailma meediastumine", 2022
Heidi Ann Erbsen ”The making of ‘Imagined Global Communities’: the ‘orientation’ and ‘orientalization’ of Russian speaking
audiences”
Marit Napp „The communicative construction of families: emerging trends in the age of deep mediatisation“
VASTU VÕETUD Tartu Ülikooli
sotsiaalteaduste valdkonna nõukogus
15.09.2022
I. Üldpõhimõtted
II. Atesteerimiskomisjoni töökord
III. Atesteerimine
IV. Doktoriõppes õppija edasijõudmise hindamine
116.2 vastavasse väljaandesse, va doktoriõppe eeskirja punktis 120 nimetatud juhtudel.
V. Enne 2022/2023. õppeaastat avatud doktoriõppekavade alusel doktoriõppes õppijate edasijõudmise hindamine ainepunktides