8. septembril kl 14.15–16.30 peetaval kollokviumil (Lossi 36–204) „Rahvamaja – Eesti modernse kultuuri ruumiline mudel“ analüüsitakse rahvamajade rolli Eesti kultuurielu ja -identiteedi kujunemisel ning toetamisel. Esinema ja arutlema tulevad ka kultuuriuurijad ja -praktikud.
Missugune on rahvamajade koht kultuuris? Kus on Eesti kultuuriavalikkuse kasvulava? Kust saab alguse talendipolitika? Nende küsimuste üle tulevad arutlema Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste valdkonna emeriitprofessor Marju Lauristin, kultuurisemiootika professor Peeter Torop, teatriteaduse professor Anneli Saro ja kultuurisotsioloog Egge Kulbok-Lattik.
Kollokviumi teema tõukub hiljuti avaldatud rahvamajade monograafiast „Igal vallal oma ooper. Eesti rahvamajade lugu“, mida esitlevad arutelu käigus autorid Egge Kulbok-Lattik, kunsti- ja arhitektuuriloolane Karin Paulus ning ajaloolane Lauri Suurmaa koos väljaandja, Eesti Rahvamajade Ühingu esinaise Ülle Välimäega.
Monograafia räägib Eesti seltsi- ja rahvamajade sünni ning kujunemise kaudu maarahva moderniseerumise lugu, mida iseloomustab soov osaleda kultuuri- ja kunstielus.
„Rahvamajad rajati seltside eestvõttel ja kavandati nagu ooperiteatrid: saali, lava ja kohvikuga. Neis majades kujunes Eesti ühiskonna moodne ruumiline kultuurimudel ja avalikkus – seltskond ja parnass,“
Eesti Sotsioloogide Liidu kollokvium on mõeldud kultuurisotsioloogidele, kultuurikorralduse üliõpilastele, ajakirjandus-, info- ja kommunikatsiooni- ning poliitikauurijatele, ajaloolastele, semiootika- ja teatriteaduse tudengitele ning kõigile teistele huvilistele. Sissepääs on vaba.
Kollokviumi korraldavad Eesti Sotsioloogide Liit, Eesti Rahvamajade Ühing ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut.