Mis paneb tudengid meediamänge mängima?

Meediaklubi projekt toob kokku Tartu Ülikooli viie erineva eriala tudengid, kes ütlevad kui ühest suust, et peamine projektiga liitumise põhjus on soov õpetada digimeediast ümbritsetud lastele ja noortele, kuidas info ülekülluses hakkama saada.

Image

Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala 3. aasta bakalaureusetudengi Karmen Lauri jaoks on ajakirjandus põnev, sest selle läbi on võimalik silma peal hoida kõigel, mis meie ümber toimub, alates päevapoliitikast ja lõpetades üksikute silmapaistvate inimestega. “Ajakirjandus on tormide keskel alati kohal ja see teebki selle ala huvitavaks!” ütles Karmen, kes peab oluliseks ka ajakirjanike töö ühiskondlikku mõju. “Ajakirjanikud teenivadki demokraatiat,” on Karmen veendunud.

Meediatudeng Karmen keskendus projektis põhikooli III astmes töötubade läbiviimisele, sest ta mäletab oma kooliajast, et just siis hakkas ta ühiskonnas toimuvat ja ajakirjandust tähelepanelikumalt jälgima. “Põhikooli lõpp on see aeg, kui noored hakkavad vähehaaval huvi tundma, mis maailmas toimub. Ma tahtsin anda oma pisikese panuse sellesse, et nad teaksid, kust infot otsida, kuidas seda kontrollida, keda ja mida usaldada ning mis võivad olla eri inimeste soovid info kasutamisel,” selgitas Karmen.

Image

Eripedagoogika ja logopeedia bakalaureuse õppekava 3. aasta tudeng Katriin Kersenit huvitab meedia selle suure osakaalu pärast meie igapäevaelus. “See, kuidas kõiksugu erinevates meediumites toimuv meid mõjutab on päris kurioosne mu meelest,” sõnas Katriin. Tema arvates on kasulik suhtuda elu mõjutavatesse komponentidesse teadlikult. “Et tänapäeva lapsed puutuvad meedia ning digitehnoloogiaga maast madalast kokku, siis võiks samamoodi võimalikult vara käia nendega kaasas teadlikkus meedia erinevate aspektide kohta,” lisas Katriin.

Image

Noorsootöö eriala 3. aasta bakalaureusetudeng Merilin Miksi arvates võiks meedia kõigile huvi pakkuda, kuna oleme sellest ümbritsetud iga päev. “See mõjutab meid sageli rohkem kui ise endale teadvustame, mispärast on oluline seda teemat teadlikumalt osata lahata,” sõnas Miks, kelle hinnangul on lapsed meedia mõjude suhtes ühed kõige haavatavad. “Mul on hea meel, et sain lastele seda teemat õpetada ja anda oma panuse laste digiturvalisesuse arendamisesse,” väljendas Miks projektiga liitumise osas rahulolu. 

Image

Bioloogia ja elustiku kaitse 2. aasta bakalaureusetudeng Raili Randmäe leiab samuti, et meedia on suur osa elust ja puudutab igaüht, ka siis kui seda ei märka, ning tänu sellele pakub tihti samastumistunnet stiilis “Oh, mina teen seda ka! Mina kasutan sama platvormi!" Lisaks pakub teema Railile huvi seetõttu, et meedia on väga lai ja mitmekülgne teema, millest on alati võimalik leida nüansse, mida õppida.

Railit on õpetajaamet köitnud väga suure osa tema elust. “Mingil määral olen ma seda ka juba varem proovida saanud, kuid enne Meediaklubiga liitumist oli minu kokkupuude nii õpetamise kontekstis kui ka isiklikus elus olnud suurem pigem nooremate lastega,” sõnas Raili ja lisas, et põhikooli vanemad astmed olid tema jaoks mõnus vaheldus ja uus väljakutse.

Image

Infoühiskonna ja sotsiaalse heaolu eriala 3. aasta bakalaureusetudeng Kerttu Kuku jaoks on meedia juures üks kõige huvitavamaid aspekte see, kui palju meedia kaudu vahendatu kujundab ühiskonda ning inimeste arusaama maailmast. “Õppides, kuidas meedia toimib, aitab olla targem ja asjakohasem meediatarbija igal platvormil,” leiab Kerttu. Ta peab oluliseks, et juba põhikoolis oleksid noored teadlikumad end igapäevaselt ümbritsevast meediaruumist ning saaksid alusteadmised, kuidas nii täna kui ka edaspidises elus olla teadlikum meediatarbija.