Muutuste juhtimine ühiskonnas

Signe Ivask on ühiskonnateaduste instituudi praktilise ajakirjanduse nooremteadur. Ta uurib ajakirjanike heaolu, stressi ja läbipõlemist ning on huvitatud töö nõudlikkuse ja ressursi (JDR) ning ressursi säilitamise (COR) teooriatest. Signe Ivask on juhendanud kümmekond bakalaureuse- ja magistritööd, on olnud aastaid praktiliste ajakirjandusainete õppejõud ning töötanud mitmetes väljaannetes ajakirjanikuna.
2018. aasta alguses avaldas ta koos professor Halliki Harro-Loitiga Müürilehes analüüsi „Aeglane ajakirjandus sõuab tähelepanumajanduses vastuvoolu“, kus ta arutleb, kuidas aja tihenemine ja klikkidel baseeruv äriloogika on toonud kaasa selle, et võivad levida pealiskaudselt ja ebakorrektselt koostatud loodud; võidakse edastada valeteavet, kuna tausta ei uurita mitmest allikast ja sügavuti ning valedele ei saada jälile enne loo avaldamist ja levimist.
2017. aasta TÜ magistriõppe infopäeval pidas Signe Ivask miniloengu teemal „Kuidas jutustada lugu?“.

Signe Ivask õpetab ainekursust "Tekstiloome ja toimetamine".

Margit Keller on TÜ ühiskonnateaduste instituudi juhataja ning sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur. Oma doktoriväitekirja kaitses ta 2004. aastal, kus ta uuris tarbijakultuuri avaldumist nõukogudejärgses Eestis. Praegu on ta seotud teadusprojektiga „Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja mõjud“. Projekti eeldatavad tulemused võimaldavad luua muuhulgas alternatiivseid Eesti infoühiskonna tulevikustsenaariume, võttes arvesse vajadust säilitada ühtaegu nii kõrge innovatsioonitase kui ka kultuuriline järjepidevus, demokraatia ja kestlik arengutempo. 2018. aastal avaldas ta koos professor Triin Vihalemmaga artikli „Lifestyle Governance: Micro-Level Social Transformation“ kogumikus „The Routledge International Handbook of European Social Transformations“. 2017. aasta lõpus avaldas ta Postimehes artikli tulevikustsenaariumite loomisest. See on teaduslik meetod, mille kasutamisele eelneb uuring, kus analüüsitakse asjatundjate abiga selliseid trende, tegureid ja nähtusi, mis võivad tuleviku hetke mõjutada.

Margit Keller õpetab koos Triin Vihalemmaga ainekursust “Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel”.

Alar Kilp on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi võrdleva poliitika lektor ning riigiteaduste bakalaureuse õppekava programmijuht. Oma doktoritöö kaitses ta 2012. aastal ning uuris kiriku võimu ühiskonnas, kultuuris ja poliitikas pärast kommunismi. Alar Kilp on kõrgel tasemel õppejõud: 2017. aastal hinnati ta Skytte instituudi parimaks õppejõuks, 2016. aastal aga sai ta üliõpilaste tagasiside põhjal sotsiaalteaduste valdkonna parimate hulka. Lisaks pälvis ta 2017. aastal aasta programmijuhi tiitli. Alar Kilp on hinnatud poliitikaekspert ning -analüüsija. Kuula Alar Kilbi hinnangut Jüri Ratase valitsusele Vikerraadio saates Uudis+ 2017. aasta lõpus.

Alar Kilp õpetab ainekursust "Kaasaegne poliitiline juhtimine".

Kairi Kreegipuu on TÜ eksperimentaalpsühholoogia dotsent ja vanemteadur ning sotsiaalteaduste valdkonna teadus- ja arendusprodekaan. Aastatel 2014-2018 oli ta Eesti Psühholoogide Liidu president. Kairi Kreegipuu on projekti The Belt and Road raames Hiina RV Daliani Tehnoloogiaülikooli külalisprofessor.  
Oma doktoriväitekirja kaitses ta 2004. aastal teemal „Informatsiooni olemasolu ja kättesaadavus liikuvate stiimulite tajumisel“ ja on tänaseks juhendanud umbes 25 üsna erinevatel teemadel magistritööd ja kolm tugevalt eksperimentaalset doktoritööd. Kairi Kreegipuu on ekspert eksperimentaalse metodoloogia alal. Tema teaduslikud huvid  on seotud eelkõige viisidega, kuidas inimene informatsiooni vastu võtab ja töötleb ning seisundi (näiteks väsimus, emotsioonid) mõjutustega nendele protsessidele.
2016. aastal rääkis Kairi Kreegipuu Novaatori 100 sekundi videos, mida näeb inimese aju ja kuidas see töötleb erinevaid signaale.

Kairi Kreegipuu õpetab ainekursust "Inimese käitumise psühholoogia". 

Kariina Laas on TÜ psühholoogia instituudi neuropsühhofarmakoloogia lektor ja teadur ning kliiniline psühholoog. 2014. aastal kaitses ta oma doktoriväitekirja neuropeptiid S-i ja vaimse tervise vahelistest seostest.  Samal aastal pälvis ta ka Eesti käitumis-, sotsiaal- ja terviseteaduste doktorikooli publikatsioonipreemia. Praegu on Kariina Laas teadusrühma liige, mis uurib erinevate toimetulekuviiside kujunemise eelduseid ja mehhanisme. Selles projektis kasutatakse muuhulgas molekulaargeneetika, epigeneetika, käitumis- ja terviseandmeid, et kirjeldada mehhanisme, mis aitavad stressirohkete elusündmuste mõjusfääris säilitada vaimse tervise ja eluga edukalt toime tulla. 2017. aasta lõpus kirjutas Kariina Laas arvamusloo sellest, milline riiklik poliitika toob kaasa alkoholitarbimise vähenemise, ning milline suurenemise. Nimelt võivad liigne reguleerimine ja käsud-keelud normaalse psüühikaga inimeses tekitada mässu.

Kariina Laas õpetab ainekursust "Praktiline motivatsioonipsühhoogia". 

Gerda Mihhailova on TÜ Pärnu kolledži juhtimise assistent ning teenuste disaini ja juhtimise magistrikava programmijuht. Ta on hinnatud koolitaja erinevates valdkondades, näiteks teenuste disain ja juhtimine ning meeskonnatöö ja personalijuhtimine. Oma magistriväitekirja kaitses Gerda Mihhailova 2003. aastal teemal „Juhtimisstiilide rakendamine eestvedamisel“.
Gerda Mihhailova doktoritöö teemaks on virtuaal- ja kaugtöö rakendamise spetsiifika uurimine Eesti teenindussektori kontekstis. Lisaks on ta viimasel 10 aastal aktiivselt tegelenud teenuste disaini metoodika popupariseerimisega ettevõtjate seas ning korraldanud Global Service Jami raames Pärnu Service Jam nimelist häkatoni ning olnud teaduskonverentsi International Research Symposium in Service Management (IRSSM 5) peakorraldaja.

Gerda Mihhailova õpetab ainekursuseid: 

• "Disainmõtlemise ja –juhtimise praktika I"
• "Virtuaalmeeskonna juhtimine"

Maria Murumaa-Mengel on TÜ ühiskonnateaduste instituudi sotsiaalmeedia lektor ja ajakirjanduse ja kommunikatsiooni bakalaureusekava programmijuht. Tudengid on valinud ta selle õppekava parimaks õppejõuks kolm aastat järjest. Oma doktoriväitekirja kaitses ta 2017. aastal teemal „Kujutletavate auditooriumite tajumine sotsiaalmeediapädevuste osana“, kus ta uuris, kuidas inimesed tajuvad ja konstrueerivad sotsiaalmeediasuhtluses oma kujutletavaid auditooriume ning millised kesksed sotsiaalmeediapädevused auditooriumi tajumisega seonduvad. Lisaks käsitles ta oma doktoritöös loovuurimismeetodi metodoloogilisi võimalusi ning uurija rolli tundlike teemade uurimisel. Praegu on ta osa uurimisrühmast, mis uurib privaatsuse ja avalikkusega seotud tähenduste ja kogemuste muutust tehnoloogiast küllastunud ühiskonnas. Portaalis Bestmarketing avaldas ta 2016. aastal artikli, kus arutles, milliseid privaatsust kaitsvaid strateegiaid loovad inimesed sotsiaalmeedias selleks, et segunenud auditooriumite ja kokkusulanud kontekstidega toime tulla.

Maria Murumaa-Mengel õpetab ainekursust “Kommunikatsioon erinevate auditooriumidega”.

Silver Sillak on Aalborgi Ülikooli doktorant ja nooremteadur, kelle huvideks on taastuvenergiatehnoloogiate põimitus keskkonnaprobleemide ja ühiskondlike huvidega. Oma doktoritöös uurib ta koostöö ja koosloome potentsiaali valitsemises ja poliitikakujundamises taastuvenergiale ülemineku kontekstis Eestis ja Taanis. Ta on avaldanud ka uuringuid põlevkivitööstuse muutumisest Eestis viimase paarikümne aasta jooksul ning masstootmise arengust transatlantilises piirkonnas viimase paarisaja aasta jooksul. Neid juhtumeid uurides on teda kannustanud huvi keskkonnakriisi leevendamise vastu ning selleks on ta toetunud erinevatele sotsio-tehnilist siiret kirjeldavatele teooriatele. Tema arvamusi energiatööstusest ja -tehnoloogiatest võib leida ka Müürilehe veergudelt siin ja siin. Ta on varem töötanud Tartu Ülikooli haridusuuenduskeskuses ning õpetanud nüüdisaegse õppimise ja õpetamisega seotud aineid.

Mihkel Solvak on TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi tehnoloogiauuringute vanemteadur ning instituudi juhataja kohusetäitja. Doktoriväitekirja kaitses ta Tartu ülikoolis 2011. aastal. Mihkel Solvak on ka IT mõju-uuringute keskuse (CITIS) juht. CITIS tegeleb Eesti e-teenuste loodud suurandmetega ning selle eesmärk on luua kolmanda põlvkonna andmetele tuginevaid ennustusmudeleid, kasutades erinevaid masinõppe võimalusi. Lisaks on ta väga põhjalikult uurinud e-teenuste kasutust ja mõju. Hetkel on tema peamine uurimisfookus n-ö reaalajas tekkival ennustataval majandusmudelil. Sügisel 2017 võitis Mihkel TÜ demopäeval ettevõtjatele oma liftikõnega publiku lemmiku tiitli.

Mihkel Solvak on üks õppejõududest ainekursusel "Sotsiaalsete muutuste analüüsi metoodikate valik ja andmete hindamine".

Külliki Seppel on ühiskonnateaduste instituudi meedia- ja ühiskonnateooriate assistent. Ta omandas teadusmagistrikraadi Kesk-Euroopa ülikoolis Ungaris ning tal on pikk õpetamis- ja juhendamiskogemus, põhiliselt erinevates teooria- ja meetodiainetes. Tema uurimishuvi on rahvuslik identiteet ja rahvussuhted, demokraatia ja meediaavalikkuse kujunemine, aga ka uute bio- jm tehnoloogiate mõju sotsiaalsetele ja isikutevahelistele suhetele. Ta on panustanud erinevatesse Eesti lõimumisstrateegiatesse ning olnud mitmekordne “Eesti ühiskonna integratsioonimonitooringu” kaasautor. Praegu on ta seotud teadusprojektidega “Meediakasutuse praktikad ja identiteedi arengud Eesti ja Läti venekeelses elanikkonnas poliitilise kriisi tingimustes” ning „Sotsiaalse ja personaalse aja kiirenemine infoühiskonnas: vahendatud kommunikatsiooni praktikad ja mõjud“, mille eeldatavad tulemused võimaldavad luua muuhulgas alternatiivseid Eesti infoühiskonna tulevikustsenaariume, võttes arvesse vajadust säilitada ühtaegu nii kõrge innovatsioonitase kui ka kultuuriline järjepidevus, demokraatia ja kestlik arengutempo. Külliki on kaasautor kollektiivsel monograafial “Eesti ühiskond kiirenevas ajas”, mis annab tervikliku ülevaate Eesti ühiskonna arengust viimasel paaril aastakümnel ning arutleb ka tulevikusuundade üle.

Külliki Seppel on üks õppejõududest ainekursusel "Sotsiaalsete muutuste analüüsi metoodikate valik ja andmete hindamine".

Gaabriel Tavits on TÜ õigusteaduskonna sotsiaalõiguse professor. Gaabriel Tavits kaitses doktoriväitekirja 2001. aastal ja tema teadustöö on seotud nii tööõiguse kui ka sotsiaalõigusega. Temalt on ilmunud arvukalt publikatsioone töö- ja sotsiaalõiguse teemadel. Samuti on ta osalenud erialases seadusloomes, olles muuhulgas sotsiaalseadustiku kodifitseerimise peakomisjoni liige. Gaabriel Tavitsa uurimistöö on olnud seotud võõrtöötajate sotsiaalse kaitse tagamise õigusliku reguleerimise probleemidega, samuti turvalise paindlikkuse tagamisega töösuhetes ning selle mõjuga töötaja kaitsele. Praegu on tema peamine teadustöö suund uued töötegemise võimalused ja nende õigusliku reguleerimise vajalikkus, samuti uute töötegemise võimaluste mõju nii sotsiaalõigus- kui ka tööõigusalasele kaitsele. Alates 2005. aastast on Gaabriel Tavits Euroopa tööõiguse koostöövõrgustiku (European Labour Law Network) liige, mille eesmärk on sõnastada Euroopa tööõiguse ühised arusaamad. Samuti on ta tööõiguse, tööhõive ja tööturu poliitika Euroopa keskuse liige.
Vaata Gaabriel Tavitsa inauguratsiooniloengut, kus ta räägib soolise võrdõiguslikkuse võimalikkusest.

Gaabriel Tavits õpetab ainekursust "Õiguse ja õigusloome alused". 

Kadi Timpmann on lõpetanud TÜ majandusteaduskonnas nii bakalaureuse- kui ka magistriõpingud, spetsialiseerudes kohalike omavalitsuste rahastamise ja autonoomia küsimustele. Tema valmimisel olev doktoritöö on seotud kohalike omavalitsuste koostöö ning haldusreformiga. Praegu töötab ta TÜ majandusteaduskonnas avaliku sektori ökonoomika assistendi ja spetsialistina. Kadi Timpmann on osalenud teadusprojektis, mis analüüsis muuhulgas avaliku sektori teenuste innovatsiooni ning seda, kuidas nõudlus saab toetada innovatsioone era- ja avalikus sektoris. Ta on kirjutanud lisaks rahvusvahelise levikuga teadusartiklitele ka eestikeelseid analüüse kohalike omavalitsuste rahandusest.

Kadi Timpmann õpetab ainekursuseid: 

• "Avaliku sektori ökonoomika"
• "Kohaliku omavalitsuse majandus"

Avo Trumm on TÜ ühiskonnateaduste instituudi infojuhtimise ja -analüüsi teadur ning instituudi asejuhataja rahanduse ja planeerimise alal. Oma doktoriväitekirja kaitses ta 2011. aastal teemal “Vaesus Eestis siirdeühiskonna kontekstis”. Avo Trumm osaleb strateegilise jätkusuutlikkuse kompetentsikeskuse (link kodulehele) töös, mis on Tervise arengu instituudi ja TÜ ühiskonnateaduste instituudi koostöös loodud keskus, mille eesmärk on täiendada inimressursiga seotud kompetentsi ja teadmist kaitsevaldkonnas. Avo Trummi uurimisteemad on sotsiaalne ebavõrdsus ja ühiskonna sidusus (ja selle mõju riigikaitse inimressursi jätkusuutlikkusele), (riigikaitse ja julgeolekuga seotud) hoiakud ja väärtused, poliitikameetmete mõju analüüs ja hindamine. Avo kirjutas ajakirjas Eesti Sõdur Eesti noorte hulgas läbi viidud uuringust, mis analüüsis noorte suhtumist ajateenistusse.

Avo Trumm on üks õppejõududest ainekursusel "Sotsiaalsete muutuste analüüsi metoodikate valik ja andmete hindamine".

Andero Uusberg uurib TÜ psühholoogia instituudi vanemteadurina inimese käitumist reguleerivaid mehhanisme nagu emotsioonid, motivatsioon ning enesekontroll. Ta kaitses 2014. aastal TÜs doktoriväitekirja emotsioonide ja tähelepanu seostest. Seejärel töötas ta järeldoktorina Stanfordi Ülikooli psühhofüsioloogia laboris. Andero Uusberg on avaldanud teadustöid valdkonna juhtivates ajakirjades, kirjutanud edukaid teadusprojekte ning on kaasjuhendamas doktoriväitekirju. Otsuste mõistmise ja mõjutamise kursusel käsitletavaid mudeleid on ta  rakendanud erinevate mõjutamiskampaaniate kujundajamisel koostöös mõttekojaga Praxis, Terve Eesti sihtasutuse ja reklaamiagentuuriga Rakett. Kursusega seotud teemadel võib kuulata Andero rääkimas narratiivide mõjust Ööülikoolis ning mõjutamise eetikast TEDxTartu konverentsil.

Andero Uusberg õpetab ainekursust "Otsuste mõistmine ja  mõjutamine".

Triin Vihalemm on TÜ ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsiooniuuringute professor ja magistrikava “Muutuste juhtimine ühiskonnas” programmijuht. Kommunikatsioonisotsioloogina on ta pühendunud ühiskondlike muutuste ja kommunikatsiooni  suhete uurimisele, tehes selles valdkonnas ka mitmeid rakenduslikke arendusprojekte ja andes organisatsioonidele konsultatsioone.  Tema ligi sajast teaduspublikatsioonist on suur osa pühendunud  Eesti ühiskonnas toimunud sotsiokultuuriliste muutuste erinevate tahkude selgitamisele. Idee teha see magistrikava sai alguse ajast, mil Triin oli  Helsinki Collegium for Advanced Studies külalisteadur. Eriline interdistsiplinaarne õhkkond oli enesearendamiseks suurepärane ning praktilisemal moel tahab ta taolist keskkonda luua ka Tartus. Triin panustab palju ühiskonna arenguteemadesse ning algatab meediadiskussioone. Ta on praegu ja olnud varem erinevate valdkondade arenguskavade koostamise töörühmades (nt riiklik lõimumiskava, võõrkeelte strateegia, ametnikueetika töörühm,  metsanduse arengukava töörühm jne). Triinu paelub uurijana eriti just see, mis jääb väliselt jälgitavate muutuste „pinna alla“ – igapäevased harjumused ja nende muutmise võimalused. Olulise osa oma uurimistöödest ja praktiliste konsultatsioonide kogemusest on ta koondanud koos Margit Kelleri ja Maie Kiiseliga välja antud raamatusse „From Intervention to Social Change“.

Triin Vihalemm õpetab koos Margit Kelleriga ainekursust “Kommunikatsioon sotsiaalsete muutuste kujundamisel” ning on kaasõppejõud kursusel “Arengustrateegiate loomine”.