Kuidas me sõnastame ja tajume ohtu? Desinfo koostööplatvorm avas seosed julgeolekustumise ja valeinfo vahel

28. aprillil toimus Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis desinfo koostööplatvormi seminar „Julgeolek ja valeinfo“. Üritusel arutleti, kuidas sotsiaalsed ja keelelised protsessid kujundavad arusaama julgeolekust ning kuidas hinnata valeinfost tulenevaid ohte. Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Kairi Kasearu ja julgeolekupoliitika külalisprofessor Arnold Sinisalu.

Ohu tajumine ühiskonnas kujuneb erinevate osapoolte koostoimel: keegi määratleb teatud nähtusi või sündmusi mingile rühmale ohtlikuks. Tavaliselt veab seda protsessi eliit, aga olulist rolli mängib ka auditoorium, kelle poolehoid on vajalik ühise arusaama kujunemisel. Inimeste kõnetamiseks ja aktiveerimiseks kasutatakse ohuretoorikat ja viidatakse nähtustele, mis on enamikule ajalooliselt või kultuuriliselt lähedased. „Kontekst on sekkuv muutuja, mis võib julgeolekustumist ühele või teisele poole kallutada,“ ütles Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Kairi Kasearu.

Sotsioloogide roll on analüüsida, millised sotsiaalsed mehhanismid peituvad julgeolekustumise taga, ja mõõta auditooriumi heakskiitu. Uurides avalikku arvamust, meedias esinevaid diskursuseid ja arutelusid sotsiaalmeedias saab mõista, kas ja miks julgeolekustumine õnnestub või ebaõnnestub. See tulemus aitab Kasearu sõnul ette näha, kas julgeolekustumine võib kaasa tuua keerulisemaid ühiskondlikke protsesse nagu polariseerumine, radikaliseerumine ja militariseerumine.

Tartu Ülikooli julgeolekupoliitika külalisprofessor Arnold Sinisalu eristas oma ettekandes mõisted „julgeolek“ ja „turvalisus“. Tema sõnul esineb turvalisus pigem katusmõistena, mis hõlmab ühelt poolt avaliku korra ja ühiskondliku turvalisuse tagamist ja teiselt poolt valdavalt salastatud tööd julgeoleku kindlustamisel. „Turvalisuse mõistet saab nii laiemas kui kitsamas kontekstis kasutada. Julgeolekust rääkimine tavapärases kontekstis (nt toidujulgeolek, energeetiline julgeolek) võib olla eksitav. Julgeolekuga on tegemist siis, kui teoreetiline oht hakkab realiseeruma, kui see on käega katsutav,“ ütles Sinisalu.

Turvalisust ja sisemist rahu puudutavad olukorrad võivad eskaleeruda ja muutuda julgeoleku küsimuseks. Üks ohtude allikas on Arnold Sinisalu sõnul desinformatsioon. Vaenlike valenarratiivide abil õõnestatakse usaldust riigi vastu ja luuakse pinnas sõjaliste rünnakute jaoks.

Tehnoloogiate areng toob Arnold Sinisalu sõnul riske juurde. „Nüüd oskab tehisaru eesti keelde tõlkida nii hästi, et teksti lugedes ei saa enam aru, et see on võõra keele baasil kirjutatud“. Ka üha kättesaadavamaks muutuvad võltsvideote tegemise tehnoloogiad võivad hakata lähitulevikus reaalseid ohte esile kutsuma. Ohtude õigeaegsel tuvastamisel on suur roll Kaitsepolitseiametil ja Välisluureametil. Ka teistes valdkondades nagu kommunikatsioonijuhtimine ja haridus on vajalikud meedia- ja infopädevused.