Uudised

Eesti Vabariigi 103. aastapäeva tähistamiseks asetas rektor Toomas Asser koos akadeemilise sekretäri Tõnis Karkiga lilled vabadussõjas langenud üliõpilaste mälestusmärgi juurde Tartu Ülikooli aulas.

ÜTI doktorant Olena Nedozhogina kaitses 16. veebruaril meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013-2014" („Venekeelsete ukrainlaste identiteediloome pärast 2013.-2014. aasta sündmusi”).

ÜTI doktorant Olena Nedozhogina kaitses 16. veebruaril meedia ja kommunikatsiooni erialal doktoritööd „Identity construction of Russian-speaking Ukrainians after 2013-2014" („Venekeelsete ukrainlaste identiteediloome pärast 2013.-2014. aasta sündmusi”).

ySKILLS projekti tiim kutsub osa võtma noorte digioskuste projekti ySKILLS veebiseminarist 25. veebruaril kell 17-18.15 (Eesti aja järgi). Esimese projektiaasta jooksul on avalikkuse ette jõudnud neli mahukat raportit, nende seas digioskuste mõõtmise uuringute süstemaatiline ülevaade ning haridus- ja tööturuekspertide intervjuudel põhinevad osauuringud.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö õppejõud Dagmar Narusson on välja andnud teose oma valdkonnale: „Lootuse hoidjale. Suhtlus- ja nõustamisoskused sotsiaal- ning kogukonnatöös: inimeste toimevõimekuse arengu toetamine“

11. veebruaril peetakse Eestis esimest korda rahvusvahelist päeva „Naised teaduses“, mille eestvedajad on Archemy uurimisrühm Tartu Ülikoolist ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia.

Üheksa Euroopa ülikooli on ühendanud käed koostööks projektis Enlight*, et anda oma üliõpilastele ja töötajatele senisest paremad võimalused võtta osa teiste ülikoolide õppe- ja teadustööst. Kujutlegem, et käes on 2023. aasta sügis. Tartu Ülikooli keskkonnatehnoloogia magistriõppe tudeng Markus hakkab valima, milliseid loenguid sel semestril võtta. Atmosfääri- ja kliimateadused, Eesti kliima … Mida veel? Bordeaux’ Ülikoolist peaks mõne kliimamuutuse loengu juurde vaatama – nad on selles valdkonnas tugevad – ja Uppsala Ülikooli rootsi keele kursusi võiks ka võtta.

Reedel, 12. veebruaril kell 16.00 toimub Eesti Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi arutelukoosolek "Milline oli Eesti ajakirjandus aastal 2020?" Koosolek toimub Lossi 36-215 ja BBB-s. Koosolekul ettekantavad teemad ja esinejad: Kohalike lehtede tegevusest aastal 2020 Sirli Homuha, Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Üleriigiliste meediaväljaannete seis ja väljakutsed aastal 2020 Mari-Liis Rüütsalu, Ekspress Grupi juhatuse esimees Eesti telemaastik, vaadates tagasi aastale 2020 Jüri Pihel, Kanal 2 juhatuse esimees

Ülikoolipere liikmed ja kõik teised, kellele on oluline enda ning oma lähedaste hea vaimne vorm ja tervis, olid oodatud 2. veebruaril kella 13.00–17.00 toimuvale tasuta veebikonverentsile „Kuidas oma vaimu hoida? Vaimne tervis tööl, kodus, puhkehetkel“. Konverents on nüüd UTTV veebikeskkonnas järelvaadatav.

Eile arutas rektoraat veebruari- ja märtsikuise õppetöö korraldust ning otsustas, et mõlemas kuus toimub õppetöö suures mahus veebis, kuid püüame samm-sammult liikuda suurema avatuse poole. Kevadsemestri õppetöö kohta teeme otsuseid ühe kuu kaupa – iga kuu kohta hiljemalt eelmise kuu keskpaigaks. Rektori käskkiri täpsemate suunistega jõustub pärast õigusakti kooskõlastusringi läbimist. Veebruaris toimub õppetöö veebis, välja arvatud praktikumid, mida võib reegleid järgides teha ka kokku tulles.

Koroona-aastal laialdaselt kasutusele võetud kaugõppe käigus on kodu ja kooli suhtluse ning koostöö mustrid muutunud, selgus Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel valminud uuringuaruandest. Suurema tähtsuse on omandanud mitteametlik suhtlus. Uue rutiini ja uute õpikeskkondadega kohanemiseks vajavad õpilased ning nende lähedased rohkem nõuandeid ja infot.

Katse taandada Vabariigi Valitsust nõustav teadusnõukoda või selle juht ainuisikuliselt vastutavaks viirusevastase võitlusega seotud otsuste eest on kas pahatahtlik või lühinägelik, kuid kindlasti asjatundmatu. Teadlased on oma seisukohtades alati vabad. Selle vabaduse eeldus on juhindumine kõrgetest akadeemilistest ja teaduseetilistest standarditest. Lisaks on teadusnõukoja soovituste taga Tartu Ülikooli paljusid erialasid esindavate arvukate teadlaste töö.

Peame ühiskonnana kaitsma avalikkuses esinevaid inimesi kahjustavate inforünnakute eest, vastasel juhul kaotame oma eksperdid, ametnikud ja poliitikud, kes seni on olnud väga avatud suhtlejad nii ajakirjanike kui ka avalikkusega laiemalt, leiab TÜ ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma Vikerraadio päevakommentaaris.

Aina suurem osa igapäevaelulistest ja ühiskondlikest protsessidest jätavad masinloetavaid jälgi, mis teisendatakse arvulisteks andmeteks, mille põhjal tehakse rohkem või vähem kaugeleulatuvaid otsuseid. Seda andmerikkust ja andmepõhise otsustamise levikut nimetatakse maailma andmestumiseks. See, kas andmestumine teeb elu tõhusamaks ja turvalisemaks või ebaõiglasemaks ja ohtlikumaks, sõltub suurel määral andmetöö kvaliteedist. Just sellele on pühendatud Eesti tippteadlaste ja professionaalsete andmetöötajate koostööna sündinud mahukas raamat „Kuidas mõista andmestunud maailma?

Ühiskonnateaduste instituudis on täiendusõppijana võimalik osaleda nii meie poolt pakutavatel tellimuskoolitustel kui ka võtta üksikuid aineid tasemeõppekavadest. Õppeaineid saab valida nii päevases kui ka sessioonõppes toimuvate seast. Instituudis õpetatavate õppekavadega on võimalik tutvuda siin. Üksikute ainete võtmine tasemeõppes on hea võimalus huvipakkuva õppevormi ja -koormusega tutvuda, varvas uude uurimisvaldkonda kasta või endas taasleida motivatsioon.

See nädal on ülikoolis digikoristusnädal, mille eesmärk on korrastada oma isiklikku või üksuse digielu ja astuda sedasi väikeste, kuid tulemuslike sammudega keskkonnasäästlikuma ülikooli poole. Digikoristusnädal lõpeb 29. jaanuaril, kui toimub üle-eestiline digitaalne koristuspäev. Ülikool kutsub 25.–29. jaanuarini toimuvast digikoristusnädalast osa võtma kõiki töötajaid ja registreerima oma osavõtu ka veebivormi kaudu. Osalejate vahel loositakse välja põnevad elamusauhinnad.

Covid-19 pandeemia ohjeldamisel mängivad võtmerolli inimeste teadmised selle kohta, kuidas ennast viirusega seotud ohtude eest kaitsta. Väärinfo levitamine võib seevastu kaasa tuua kahjulikud tagajärjed nii inimeste tervisele kui ka varale, selgub Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel korraldatud uuringust.

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud ettepanekud 2021. aasta teaduspreemiate määramiseks. Silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest on üles seatud 67 kandidaati, kellest 41 on pärit Tartu Ülikoolist ja kuus ühiskonnateaduste instituudist. Kandidaadid on üles seatud kolmes kategoorias. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on ülikooli kandidaatideks kinnitatud emeriitprofessor ja akadeemik Jaan Aarik, professor Talis Bachmann, emeriitprofessor Jaan Sootak, emeriitprofessor Jüri Talvet ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud ettepanekud 2021. aasta teaduspreemiate määramiseks. Silmapaistvate teadus- ja arendustöö tulemuste eest on üles seatud 67 kandidaati, kellest 41 on pärit Tartu Ülikoolist ja kuus ühiskonnateaduste instituudist. Kandidaadid on üles seatud kolmes kategoorias. Pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on ülikooli kandidaatideks kinnitatud emeriitprofessor ja akadeemik Jaan Aarik, professor Talis Bachmann, emeriitprofessor Jaan Sootak, emeriitprofessor Jüri Talvet ja emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

22. jaanuaril toimus sotsiaalteaduste valdkonna arenguseminar, kus muuhulgas kuulutati välja kaheksa aktiivse ühiskondliku tegevuse preemia saajat ja ühisartikli kirjutamise konkursi tulemused ning valdkonna aasta tegu.