Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal järgmise kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas endiselt suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid.
Ida-Virumaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide hinnangul püsib tööjõuvajadus paljudes piirkonna ettevõtetes lähiaastatel stabiilne, kuid märkimisväärne osa plaanib mõõdukal määral ka uute inimeste töölevõtmist.
9. detsembril alustavad Tartu Ülikooli teadlased Ida-Virumaal küsitlust, et uurida, kuidas hindavad maakonna elanikud viimase paari aasta muutusi Ida-Virumaal.
Ilmunud on sügisene kestlikkuse infokiri, kust leiab valiku hilissuvistest teadusuudistest ja tagasivaateid hiljuti toimunud aruteludele nii tehisaruga seotud eetikaküsimuste, väikekeelte kaitsmise, püsimetsanduse kui ka terviseandmete targema kasutamise teemal.
Tehisaru pole pelgalt virtuaalne abiline, mis taltsalt meie küsimustele vastab. See on tehnoloogia, millel on materiaalne jälg, keskkonnamõju ning tegijatel omad huvid, mis ei pruugi alati läbipaistvad olla, tõdeti 8. mail toimunud kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Tehisaru - kas (karu)teene kestlikule arengule“.
Kevadsemestril algab üleülikooliline kursus „Tööstusühiskonna kriis ja suured siirded“, mis sobib magistrantidele ja doktorantidele, keda huvitab keskkonnakriis ja kestlikkus.
Ida-Virumaa ja kogu Eesti elu juhtimises on vaja korraga kahte käiku sees hoida: nii lühiajalist planeerimist ühes paindliku probleemilahendusega kui ka pikka pilku.
Laur Kanger pälvis Euroopa Teadusnõukogu väljakujunenud teadlase grandi, et uurida, miks võivad tulevikutehnoloogiad keskkonnaprobleemide lahendamise asemel neid hoopis süvendada.