Digiturvalisuse tund Valga Põhikoolis
Author:
Tiina Lillemets
1.-2. klassi tegevuskava (45 min)
1.-2. klassi teemad: privaatsus ja parool, digijalajälg, kuidas internetis ette tulevate ebameeldivate olukordadega hakkama saada (tulistamismängud; küberkiusamine; kui võõras inimene hakkab lapsega internetis suhtlema; hirmutavad pildid; reklaamidele klikkimine).
KUIDAS INTERNET MEIE TUJU MÕJUTAB? Eesmärk on arutleda laste internetikogemuste ja emotsioonide üle.
- Moodustage lastega põrandal ring.
- Uurige, milliseid nutiseadmeid ja rakendusi nad kasutavad.
- Paluge lastel meenutada viimast internetikogemust ja sellega seotud emotsioone.
- Seejärel osutage maha laotatud emotikonidele ning paluge igal lapsel valida üks, mis seostub viimase internetikogemusega.
- Lubage lastel oma valikut põhjendada.
Mänguks vajalikud printimismaterjalid:
Image
PAROOLIDE MÄNG. Eesmärk on tutvustada parooli mõistet ja arutleda selle funktsiooni üle.
- Lapsed istuvad eelmises tegevuses valitud emotikonidel.
- Esitage paroolidega seotud küsimusi, näiteks: „Mis on parool?“,
- „Milleks meile parooli vaja on?“, „Kelle arvates on parool O-O-O-O väga hea?“, „Kelle arvates tohib sõbrale oma parooli öelda?“ jne.
- Kui laps teab vastust, siis peab ta kellegagi kohe ära vahetama. Kui ei tea, jääb oma kohale istuma. Keegi välja ei lange.
- Pärast igakordset kohtade vahetamist lubage lastel küsimusele vastata ja arvamust avaldada.
Image
DIGITAALNE JALAJÄLG. Eesmärk on õpetada, mis on digitaalne jalajälg ja kuidas see tekib.
- Näidake lastele väikelapse ja täiskasvanu pilti ning uurige, kumb oskab endast pilte teha ja internetti panna.
- Küsige, kummale kumbki saabas jalga sobiks.
- Selgitage, et internetis võib lapse jalajälg olla suur ja täiskasvanu oma väike. Uurige, kas lapsed tahavad teada, kuidas see võimalik on?
- Näitlikustage lapse pildi ja saapa abil, kuidas lapsest internetti piltide postitamine jätab maha jäljed, mida nimetatakse digitaalseteks jalajälgedeks.
- Küsige lastelt, kuidas on võimalik, et mehel on internetis väike jalajälg.
- Selgitage kõigile lastele, kuidas digitaalne jalajälg tekib ja suureneb.
Image
PAROOLI JA DIGITAALSE JALAJÄLJE NÄIDEND. Eesmärk on kinnistada digitaalse jalajälje mõistet ja parooli tähtsust.
- „Jaak ja Pille on [laste vanus], nad käivad samas [lasteaias/koolis] ja mängivad alati koos. Isegi siis, kui mõlemad on oma kodus. Aga kuidas?“
- Lapsed vastavad: „Nad mängivad telefonis!“
- „Tavaliselt saadab Pille koju jõudes Jaagule SMSi, et ta on nüüd mängus, las Jaak tuleb ka. Oo! Pille ongi Jaagule SMSi saatnud. Lapsed, kas vaatame, mida Pille Jaagule kirjutas?“
- Lapsed vastavad: „Jaa!“
- „Pille saatis Jaagule sõnumi, kus ütles, et ta ei taha enam mitte kunagi Jaagu sõber olla. Üldse on Jaak üks igavene banaanipea. Lisaks saatis Pille kõikidele Jaagu sõpradele poisist selliseid pilte, mida lapsed koos mänguväljakul tegid, aga mille Jaak oli palunud ära kustutada. Kõige tipuks saatis Pille Jaagu vanavanematele väga rumala sisuga sõnumeid. Järgmisel päeval kohtusid Pille ja Jaak koolis/lasteaias]. Jaak oli Pilles pettunud. Äkitselt hakkas Pille nutma ja rääkis, kuidas ta avastas eelmisel õhtul koju jõudes, et jope taskus ei olegi enam telefoni. Kui ta telefoni politseinikult tagasi sai, olid kõik paroolid vahetatud ja telefon oli hirmsaid pilte täis.“
- Küsige laste arvamust, mis oli juhtunud?
INTERNETIRISKIDE „KUUM KARTUL“. Eesmärk on arutleda erinevate internetiriskide üle.
- Lapsed istuvad ringis ja annavad täringut edasi nagu „Kuumas kartulis“.
- Õpetaja ütleb: „Stopp!“
- Täringu saanud laps vaatab täringu peal olevat pilti.
- Õpetaja küsib, kas laps oskab pildilt lugeda või arvata, mis teemast järgnevalt räägitakse.
- Õpetaja näitab grupile sama pildi A3 versiooni, et kõik näeksid.
- Lapsed jagavad iga internetiriski teemal mõtteid ja kogemusi.
- Õpetaja suunab diskussiooni ohutuma internetikäitumise poole.
Printimismaterjal:
Pildid täringule: 1, 2, 3, 4, 5, 6
Image
Soovitused mängude läbiviimiseks
Noorsootöö eriala 3. aasta bakalaureusetudeng Merilin Miks soovitab olla laste ees eelkõige vaba. Tema sõnul ei ole vaja muretseda, kui midagi meelest ära läheb. “Endale võib mängude nimekirja välja printida ja kaasa võtta. Lapsi see ei sega!” kinnitas Miks ja lisas, et esimesed paar korda võib olla natuke närvesöövam, aga pärast seda tuleb teha mänge nii, et ka endal oleks lõbus. Lisaks peab Miks oluliseks küsida laste käest küsimusi, mida ise päriselt lastelt teada tahaks, sest siis on endal tegevusi huvitavam läbi viia.
Noorsootöö tudeng Miks soovitab laste jaoks uute mängude alguses põhjalikult ja arusaadavalt seletada mängu käiku ning alles siis tegevusega pihta hakata. “Peaasi, et lapsed läheksid ära rõõmsate nägudega ja kui vahepeal tundub, et neil hakkab väga igav, siis võib mingi muu kiire mängu sinna vahele mõelda või edasi liikuda,” soovitab Miks. Oluline on see, et lastel oleks lõbus.
Koolide tagasiside
Elva Gümnaasiumi tagasiside kohaselt andis 3. klasside meediaõpetuse tund lastele uusi teadmisi. Meeldis, et õpe oli mänguline, erinevaid tegevusi pakkuv. Lapsed mõtlesid kaasa. Pärast töötuba tegeleti omavahelise aruteluga iseseisvalt edasi.
Vastseliina Gümnaasiumi õpetajate sõnul kõnetasid kõik teemad lapsi, eriliselt tõsteti esile digijälje teemat - lapsevanema digijalajälg võib olla väiksem, kui lapse oma. Õpetajad sõnasid, et see teema pani neid ennastki mõtlema. Lisaks kiideti kõiki rühmatöid.
Ka Kõrveküla Põhikooli õpetajad tõid välja rohked arutelud. Näiteks jäi lastele meelde lugu tüdrukust, kes kaotas telefoni ära ja lapsed õppisid, millised sekeldused sellega seoses võivad ette tulla. Õpetajad tõid tagasisides välja, et lastele sai selgeks sõnum, kui oluline on kasutada nutiseadmetes parooli. Lapsed tundsid huvi, mida teha siis, kui nutiseadmetesse on sisse häkitud. Õpilastele meeldis näide jalanõudega, mis pani neid mõtlema, kui suure jalajälje inimesed endast internetti saavad jätta.
Räpina Ühisgümnaasiumi õpetajate sõnul meeldisid lastele kõik tunnikavas olnud tegevused ja Saverna Põhikooli pedagoogid tõid välja, et nemad ei oleks samu teemasid sama põhjalikult kui tudengid osanud käsitleda. Õpetajate sõnul olid lapsed tegevusse haaratud, kiideti mängulisust ning eriliselt meeldisid lastele konkreetsed ja õpilastele arusaadavad näited, mida mängude käigus teemade seletamisel kasutati.
