Uudised

Üritusel esinesid Triin Vihalemm, Marko Uibu, Annely Hindrikson, Kristi Lambing, Martin Noorkõiv, Erika Mandel, Meelis Saarepuu, Keiu Virro, Paula Kägu, Gea Kangilaski, Markus Toompere, Brent Pere, Andero Uusberg ja Tarmo Jüristo. Sissejuhatuse tegi Marko Kass ning päeva juhtis Ceilis Keermann.

1. septembril toimus Lossi ja Ülikooli tänava nurgal Pirogovi platsi juures Tartu Ülikooli 2025/2026. õppeaasta avaaktus.

Tartu Ülikooli uuendatud virtuaaltuur aadressil virtualtour.ut.ee annab kõigile huvilistele võimaluse tutvuda ülikooli õppe- ja teaduskeskkonnaga juba enne ülikooli saabumist. Lisaks saab tuuris ülevaate ülikooli hoonete rattaparklatest ja ligipääsetavusest.

Judit on aastakümneid uurinud haavatavas olukorras laste õigusi ja heaolu, juurutanud Eestis elulootöö meetodit, õpetanud ja juhendanud tudengeid ning tutvustanud sotsiaaltöö uurimismeetodeid nii erialastes väljaannetes kui ka valdkonna praktikutele.

Hõbesule auhinna pälvisid sama õppekava bakalaureuseastme üliõpilane Kristopher Muraveiski ja ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistriastme õppekava tudeng Richard Särk.

Tehisaru pole pelgalt virtuaalne abiline, mis taltsalt meie küsimustele vastab. See on tehnoloogia, millel on materiaalne jälg, keskkonnamõju ning tegijatel omad huvid, mis ei pruugi alati läbipaistvad olla, tõdeti 8. mail toimunud kestliku arengu keskuse veebiarutelul „Tehisaru - kas (karu)teene kestlikule arengule“.

Sündmuse korraldavad Tartu Ülikooli õppeaine „Meediapädevuste mänguline arendamine“ vastutavad õppejõud Inger Klesment ja Maria Murumaa-Mengel koostöös tudengitega.

9. mail toimus Tallinna Tehnikaülikools Eesti sotsiaalteaduste aastakonverents. Konverentsi aruteluringis „Inimene ühiskondlike murrangute kurvis“ osalesid Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, kestlike siirete professor Laur Kanger ja Tallinna Tehnikaülikooli täisprofessor tenuuris Tarmo Soomere.

Ettekannetega esinesid Tartu Ülikooli sotsioloogiaprofessor Kairi Kasearu ja julgeolekupoliitika külalisprofessor Arnold Sinisalu.

"Kogu see teema on justkui lõõmav kriis, mis on seotud sellega, et seksistlikud ja misogüünsed vaated on sotsiaalmeedias üha enam levinud ning see polariseerib ühiskonda järjest rohkem," rääkis nooremteadur.

Kantar Emori veebipõhisest uuringust selgus, et eri vanuses elanikud peavad riigi mainekaimaks kõrgkooliks endiselt Tartu Ülikooli.

Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi bakalaureuse- ja magistriõppekavadele saab kandideerida 1. juulini SAIS-is. Allpool saab tutvuda meie mitmekülgsete õppekavadega.

Õiglase ülemineku fondi teaduskonsortsiumi teadlaste eestvedamisel toimuvad tänavu kevadel ja sügisel Ida-Virumaal teadmussiirdeseminarid, kus visandatakse maakonna võimalikke tulevikusuundi. Osalevad valdkondlikud eksperdid, Kutsekoja spetsialistid, ettevõtjad, hariduse ja teiste valdkondade esindajad.

ÜTI tudengid osalesid 24.–28. märtsil kombineeritud lühiajalise õpirände programmis (BIP) „Economic, Social, and Cultural Transitions in Upper Silesia: A Region in Transformation“ Poolas, kus tutvusid mitmetahuliste siirdeprotsessidega Ülem-Sileesia piirkonnas.

Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga enne tema 85. sünnipäeva, keset maailma poliitilisi torme, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisaru tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele.

Kohal olid Eesti suurimad meediamajad, kommunikatsiooniagentuurid ja avaliku sektori asutused.

Ühiskonnateaduste instituudi bakalaureusetudengid said kommunikatsioonitöö õppeaines üllatuse osaliseks: tavapärase õppetöö asemel ootas neid põnev praktikapäev erinevates Tartu paikades.

Tartu Ülikooli akadeemilisele testil edukalt sooritanud kindlustavad endale koha Tartu Ülikoolis ja saavad valida 32 esimese astme õppekava seast endale sobiva.

Jorgen Matsi tuli pärast Pärnu Sütevaka Gümnaasiumi lõpetamist Tartusse, kuhu on jäänud tänaseni. Oma esimese kõrghariduse sai ta aastatel 2003–2009, kui omandas Tartu Ülikoolis bakalaureuse- ja magistrikraadi psühholoogias. Eelmise aasta kevadel märkas Jorgen üheaastast ingliskeelset õppekava „Desinformatsioon ja ühiskondlik toimepidevus“. „Mõtlesin, et proovin sisse astuda, ja vaatan, kuidas läheb. Mõnevõrra endalegi üllatuslikult läks hästi ja nüüd olengi viimase aasta õppinud.“

Krista tegevus Eesti juhtivate mäluasutuste arendajana oli kantud missioonitundest ja armastusest Eesti kultuuri ajaloo vastu.