Uudised

Neljapäeval, 31. märtsil kl 16.15–18.00 toimub Delta keskuses Ukraina-teemaline vestlusring, mille korraldavad Tartu Ülikooli ukraina üliõpilased ja töötajad koos Johan Skytte poliitikauuringute instituudiga. Ingliskeelse vestlusringi eesmärk on anda kaastudengitele ja kolleegidele taustteadmisi Ida-Euroopa poliitikast, et aidata käimasolevat sõda paremini mõista.

Kolmapäeval, 30. märtsil kl 16.00–17.30 toimub Worksupis ingliskeelne veebiseminar „Ukraina linnad sõjakeerises: vandenõuteooriatest muutunud linnaruumini“. Sellega jätkatakse Ukrainaga seotud teemade arutelu, mida alustati 24. märtsil toimunud heategevusõhtul. Ukraina-teemaliste veebiseminaride sari kestab mai lõpuni ning kuulama ja kaasa mõtlema on oodatud kõik huvilised.

24. märtsil kl 17.00 korraldas Tartu Ülikool Ukraina üliõpilaste toetuseks heategevusõhtu, kus Venemaa ajaloo uurija David Vseviov, rahvusvahelise õiguse ekspert Lauri Mälksoo, mälupoliitika uurija Heiko Pääbo ja meediaekspert Maia Klaassen arutlevad Ukraina ning Venemaa teemadel. Ekspertide arutelu saab järelvaadata.

Venemaa rünnakuga Ukrainale on kaasnenud infosõda. Kasvanud on vaenuliku informatsiooni maht, aga ka mõjustamine ja provotseerimine. Peegli toimetus küsis meediauurijalt ja meediapädevuste koolitajalt Maia Klaassenilt, mida saaks igaüks teha, et valeinfot ära tunda ja selle levikule vastu seista.

Tartu Ülikooli senati otsus mitte võtta sel aastal bakalaureuse- ja magistriõppesse uusi üliõpilasi Venemaalt ja Valgevenest on põhjustanud palju eriarvamusi. Osa inimesi näeb selles erilist diskrimineerivat sammu, mis võtab nende riikide noortelt, sh režiimivastastelt, võimaluse õppida vabas maailmas.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad asutaja ja tegevjuht Kristina Mering annab loengus ülevaate, kuidas Nähtamatud Loomad on suutnud sotsiaalselt tundlikel teemadel saavutada olulisi edusamme ja mida organisatsioon oma strateegias ja kampaaniate planeerimisel arvesse võtab. Lisaks tutvustab ta efektiivse kommunikatsiooni põhimõtteid, mis on organisatsioonile edu toonud. 

Neljapäeval, 24. märtsil kell 16.15 peab empiirilise sotsioloogia professor Kairi Kasearu Tartu Ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Kui ahned on sotsiaalsed institutsioonid Eestis?“.

Kuidas pakkuda kodusoojust ja armastust lapsele, kes ei tule su perre bioloogilisel teel? Kuidas toetada last ja hoida seejuures ennast? Eestis on ligi 800 last, kes kasvavad asutusepõhisel asendushooldusel, vana nimega lastekodus. Igal aastal eraldatakse perekonnast umbes 250 last. Põhjuseid, miks need lapsed ei saa kasvada oma sünniperes, on erinevaid, näiteks vanemate haigused, sõltuvusprobleemid ja muud eluraskused. Õnneks on Eestis hoolivaid peresid, kes on avanud neile lastele oma südame ja koduukse. Pereootel lapsi on aga kordades rohkem.

Tartu Ülikooli senat tegi 7. märtsil 2022 pöördumise Ukraina rahva poole. Avaldame selle eesti, ukraina ja inglise keeles.

Tartu Ülikool mõistab tingimusteta hukka Venemaa Föderatsiooni kallaletungi iseseisvale Ukraina riigile. See on provotseerimata, inimõigusi jalge alla tallav, arulage ja jõhker agressioon demokraatliku ühiskonna vastu.

7. märtsil kogunes ülikoolipere Ukraina lippude ja muu sümboolikaga peahoone ette ning salvestati Tartu Ülikooli senati ingliskeelne pöördumine Ukraina rahva, sh akadeemilise kogukonna poole.
 
Vaata valminud videot ja jaga Youtube’i linki oma rahvusvaheliste kolleegidega.

Eesti avalik-õiguslikud ülikoolid peavad Venemaa agressiooni õigustamatuks ja mõistavad hukka sõjalise rünnaku sõltumatu riigi vastu. Selle tõttu peatavad ülikoolid koostöö Venemaa ja Valgevene kõrgkoolide ja teadusasutustega. „Akadeemilistel kogukondadel kogu maailmas, sealhulgas Venemaal ja Valgevenes, on moraalne vastutus seista rahu, akadeemiliste ja demokraatlike väärtuste eest,“ selgitas Rektorite Nõukogu esimees Mart Kalm.