22. novembrini kestab võistlus, mille eesmärk on leida Tartu Ülikoolile maskott, kes kannaks endas alma mater’i põhiväärtusi. Võistlusel võivad osaleda kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased. Maskotiprojekti juht, ülikooli turundusspetsialist Mariana Tulf selgitab, mis on maskoti mõte.
Milleks on Tartu Ülikoolil tarvis maskotti?
Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu (KASH) õppekava õppejõud Dagmar Narusson kirjutas välitöödest, mis magistrantidega ette võeti:
Eesti elanike usaldus teaduse vastu on väga suur ja enamik eestlastest peab teadlasi ekspertideks, selgus värskest Eesti Teadusbaromeetri uuringuaruandest, milles käsitletakse Eesti inimese isiklikku suhet teadusega ja hinnanguid teaduse seostele ühiskonnaga. Uuringu autorid annavad ka soovitusi poliitikutele, teadlastele ja teaduskommunikatsiooniga tegelejatele.
Tartu Ülikool kuulutab välja võistluse, et leida maskott, mis kannab endas alma mater’i põhiväärtusi. Kõik ülikooli töötajad, üliõpilased ja vilistlased on 22. novembrini oodatud esitama maskotikavandeid.
Septembri lõpp tõi kauaoodatud uudise, et valitsus on otsustanud suurendada järgmisest aastast riiklike teadusinvesteeringute mahtu 1%-ni SKP-st. Kui algul pidi Eesti teadusleppe kohaselt jõudma 1% tasemeni astmeliselt kolme aasta jooksul, siis nüüd otsustas valitsus majanduskriisi oludes selle sammu ära teha aastaga.
30. oktoobril võttis Tartu Ülikooli senat vastu otsuse autasustada Johan Skytte medaliga Vabariigi Presidenti Kersti Kaljulaidi. Ülikoolisisese kõrgeima tunnustuse, Tartu Ülikooli suure medali saavad ülikooli neli kauaaegset ja laia haardega teadlast. Selgunud on ka Tartu Ülikooli Tänutähe, medali, aumärgi ja teenetemärgi „100 semestrit Tartu Ülikoolis“ saajad.
Tänasel senati istungil valiti Kairi Kasearu empiirilise sotsioloogia professoriks. Empiirilise sotsioloogia professuur on uus ametikoht, mille eesmärk on toetada TÜ ühiskonnateaduste instituudis õppe- ja teadustegevust ning panustada laiemalt sotsioloogiliste meetodite ja teoreetiliste aluste rakendamisesse ühiskonnas toimuvate protsesside analüüsimisel ja mõtestamisel.
ÜTI laste heaolu uuringute rühm koostöös Tartumaa Omavalitsuste Liiduga korraldab Lõuna-Eesti Heaolufoorumi 2020 raames 2. novembril kell 10-14 virtuaalse teematoa „Uus normaalsus COVIDiga ja laste heaolu: kuidas edasi?“.
Ülikool ootab 19.oktoobrist–1. novembrini kõiki töötajaid, üliõpilasi, vilistlasi ja nende peresid Tartu linna orienteeruma. Kas tunned ülikooliga seotud hooneid ja paiku ning tead, mis asus nendes kohtades aastaid tagasi? Tule liikuma ja saad teada!
Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus on teinud uuringu selle kohta, kuidas tuli ülikool organisatsioonina toime kriisiolukorrale reageerimisega ja kuivõrd on võimalik eriolukorrast saadud kogemusi kasutada edaspidise töö kavandamisel.
12. märtsil kuulutati Eesti Vabariigis välja eriolukord seoses COVID-19 kiire levikuga. Tartu Ülikoolile tähendas see töö- ja õppekorralduse muutmist. Kogu õpe korraldati paljuski ümber, auditoorne õpe asendus distantsõppega ning tavapärased loengud ja seminarid jäid ära.
Ühiskonnateaduste instituudi ja Eesti Sotsioloogide Liidu korraldatud konverents keskendus ühiskonna ja teaduse suhetele ning Eestis toimunud ja toimuvate muutuste uurimisele ja tõlgendamisele.
Tutvustati suvel ilmunud raamatut “Researching Estonian transformation: Morphogenetic reflections” (toim. Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Signe Opermann ja Triin Vihalemm), mis võtab kokku üle kümne aasta kestnud „Mina. Maailm. Meedia“ uuringu tulemused ning asetab need uude teoreetilise sünteesi konteksti.
Ettekanded
Ilmunud on värske Peegel. Terve numbritäis elu, ühiskonda ja põnevaid inimesi ning seda kõike peegeldamas ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrandid.
Värskes Peeglis:
Katrin Lendoki 41 aastat noorte ajakirjanike suurima toetajana
Kelli Aia kutsus peeglisse vaatama Katrin Lendoki, kes on üle 40 aasta ajakirjandustudengite eest hoolt kandnud. Katrin räägib, miks ta tudengeid ikka nii väga armastab, kuidas ülikool tema ellu sattus ja milline on tema uus elukorraldus.
Rahvusvaheline teadlasrühm, kes uuris projekti „Youth Skills“ käigus Euroopa noorte digipädevusi, tõi esile, et riigiti on digivahendite kättesaadavus kohati ebavõrdne ja digitaalsete oskuste tase ebaühtlane.
Tartu Ülikooli osalusel tehtava uuringu intervjuuetapis vesteldi COVID-19 pandeemia esimese laine kestel 34 haridus- ja tööturueksperdiga Eestist, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Soomest. Pandeemiast põhjustatud kriis tõi nähtavale nii digitaalsete vajaduste spektri kui ka kitsaskohad nende vajaduste rahuldamisel.
3. oktoobril kuulutati aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“ välja 12 kategooria laureaadid. Parima õppejõu tiitel tuli Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituuti – selle pälvis sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kelle esitasid konkursile tema üliõpilased.
30. septembril korraldas Päästeameti Lõuna päästekeskus koostöös Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kriisiteadlastega lauaõppuse, et harjutada haavatavate sihtrühmade väljaselgitamist ja valeinfoga toimetulekut hädaolukordades.
Paistab, et just nii on küsinud EKRE poliitikud.
Mis siis, kui teadust ei oleks olemas? Mis siis, kui teadlased ei tegeleks teemadega, millega nad tegelevad? Mis siis, kui teadlased ei saa nähtusi uurida piisavalt kähku? Samas aga, mis siis, kui teadlastel oleksid kõikvõimalikud vahendid uurimaks, mida vaid hing ihkab.
Meie magistrant Sandra Saar ja ajakirjanduse lektor Signe Ivask alustasid uue taskuhäälingu sarjaga, kus kord kuus toovad nad teieni põnevad teadusteemad. "Tõlkes läheb alati midagi kaduma," ütleb saate esimene külaline Manuel Moreno Tovar. Just tõlkimise ja tõlgete uurimisega ta tegelebki.
Inimesed upuvad infosse. See seisund on krooniline ja võib tunduda isegi paratamatu. Kuid uppumise vältimiseks saab tundmatus kohas mitte vette ronida, targalt veekogu valida ja ujuma õppida. Tartu Ülikooli kommunikatsiooniteaduste assistendi Kaspar Kruubi sõnul võib igast 21. sajandi infotsunami passiivsest ohvrist saada oma inforuumi aktiivne disainer.
Aasta õppejõu nominent on meie sotsiaalmeedia lektor Maria Murumaa-Mengel, kelle esitasid konkursile tema üliõpilased!
Riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad, valis põhjalike arutelude tulemusel välja 12 kategooria nominendid. Laureaadid selguvad aasta õpetaja galal „Eestimaa õpib ja tänab“, mis toimub 3. oktoobril Alexela Kontserdimajas ning Eesti Televisiooni otse-eetris kell 18.45.
