Uudised

Eesti on üks väheseid riike, kus teadlased on iga päev meedias ning ajakirjandus on sedavõrd avatud teadusteemadele. See on kümmekonna aasta töö vili ja peegeldub ka inimeste ülisuures usalduses teaduse vastu. Siiski ei tasuks seda võtta iseenesestmõistetavana ning pidevalt tuleks seirata pinnast, millesse teadusseemet külvatakse.

Solaride ootab kõiki huvitatud üliõpilasi 2. detsembril kell 19.00 veebiinfotundi „Kuidas ehitada päikeseautot?“.

Solaride on tudengiprojekt, mille eesmärk on ehitada Eesti esimene päikeseenergia jõul sõitev tänavaliikluseks sobilik auto ning minna sellega Austraaliasse päikeseautode maailmameistrivõistlusele World Solar Challenge. 2021. aasta oktoobris toimuval võistlusel tuleb läbida Austraalia kõrbes 3000 km, hoides seejuures keskmist kiirust 90 km/h.

3. detsembril kell 10.00 kaitseb Marianne Leppik doktoriväitekirja ”Eesti venekeelse elanikkonna segmenteeritud integratsioon ja vahendatud hargmaisus” (“The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks meedia ja kommunikatsiooni erialal. Juhendaja prof Triin Vihalemm, oponent dr Koen Leurs, Utrechti Ülikool, Holland.

3. detsembril kell 10.00 kaitseb Marianne Leppik doktoriväitekirja ”Eesti venekeelse elanikkonna segmenteeritud integratsioon ja vahendatud hargmaisus” (“The segmented integration and mediated transnationalism of Estonian Russian-speaking populations”) filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks meedia ja kommunikatsiooni erialal. Juhendaja prof Triin Vihalemm, oponent dr Koen Leurs, Utrechti Ülikool, Holland.

Selleaastane Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Strateegilise Jätkusuutlikkuse Kompetentsikeskuse (SJKK) uurimisrühma aastakonverents toimub 9. detsembril veebis. Konverentsile registreerunutele saadetakse meilile link toimumiskohaga enne konverentsi.

Konverentsile saab registreeruda siin.

Konverents keskendub ajateenijatele ajateenistuses ja pakub vastuseid järgnevatele küsimustele:

Rahvusülikooli aastapäeval kuulutati välja õppekvaliteedi edendamise auhinna laureaat ja tänavu on selleks sotsiaalteaduste valdkonna ühiskonnateaduste instituut.

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.

Rahvusülikooli aastapäeval kuulutati välja aasta programmijuhid. Tunnustuse pälvis ka kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm, kes on magistrikava „Muutuste juhtimine ühiskonnas“ programmijuht.

Teisipäeval, 1. detsembril tähistab ülikoolipere rahvusülikooli 101. aastapäeva. Kuigi koroonaviiruse leviku tõttu jäävad traditsiooniline aastapäevaaktus ja tõrvikurongkäik ära, saab ülikooli veebilehelt vaadata rektor Toomas Asseri videotervitust ning germanistika professori Marko Pajevići akadeemilist videoloengut. 1.

Vastuseis ekspertide ja riigi soovitustele ning nõuetele illustreerib juba aastaid süvenenud usalduskriisi, mida ei tohiks samas üle dramatiseerida. Kuigi süsteemsed koroonatõkestamise meetmed on tekitanud näiliselt ulatusliku protestilaine, pole täiesti veendunud vastaseid ilmselt tegelikult kuigi palju, leiab Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kommunikatsioonijuhtimise lektor Marko Uibu.

Koroonaviiruse pandeemia tõttu on hoogustunud andmepüügi juhtumid, sest viirusepuhangust tekkinud hirmu ja ebakindlaust on küberkurjategijatel lihtne ära kasutada inimestelt andmete välja meelitamiseks.

Andmepüügi (ingl phishing) eesmärk on välja petta erinevaid andmeid, näiteks kasutajanimesid, paroole ja pangaandmeid.

Kogukondade arendamise ja sotsiaalse heaolu magistrandid käisid novembri alguses külas Harmi Haridusseltsil Harmi mõisas. Kenas väärikas mõisahoones koosõppimine kujundas mõtlemiseks ja teineteise kuulamiseks hea õhkkonna. Päeva alustuseks rääkisid magistrant Helen Kari ja tema abikaasa, kuidas Harmi julged noored tegid midagi enneolematut oma kogukonnas: nad rentisid mõisa, et luua oma lastele õppimisvõimalus. Nüüd on Harmis Gaia Kooli individuaalõppekeskus.

Ülikool on siiani pooldanud auditoorse õppe eelistamist e-õppele. Et aga koroonasse nakatumine on sagenenud, otsustas ülikooli rektoraat tänasel koosolekul, et kõigi tervise kaitsmise nimel on mõistlik korraldada õppetöö kiiresti ümber kõikjal, kus see on võimalik.

SA Eesti Koostöö kogu kuulutab välja konkursi 2023. aastal ilmuva vaimse tervise teemalise Eesti inimarengu aruande peatoimetaja leidmiseks.

Eesti Koostöö Kogu järgmise inimarengu aruande teemaks on vaimne tervis: soovime Eesti teadlaste abiga uurida, mis loob vaimset heaolu ja õnnelikkust ning kuidas see mõjutab ühiskonna arengut.

Ülikooli keskne tunnustussüsteem tegi läbi uuenduskuuri: muudeti tunnustamise korda ja loodi teenetemärgid. Silmapaistvate inimeste esiletõstmisele saavad kaasa aidata kõik ülikoolipere liikmed.

Vaata rektor Toomas Asseri videopöördumist seoses koroonaviiruse leviku tõkestamisega UTTV-st ja loe täpsustatud käitumisjuhiseid ülikoolis. 

Sel nädalal avalikustas Vabariigi Valitsus uued koroonaviiruse vastased meetmed. Tuginedes valitsuse juhistele, otsustas ülikooli rektoraat järgmist.

AS Hoolekandeteenused ja Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituut sõlmisid koostöölepingu. Eesmärk on uurida ja saada tõenduspõhiseid soovitusi, kuidas ja mida muuta hoolekandeteenuse pakkumises, et soodustada klientide lõimumist kogukondade liikmetega ja nende kogukonnas omaks võtmist. Uurimuse läbiviimises osalevad ka instituudi õppekava Kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu üliõpilased.

Teadusest tuleks rääkida selgelt ja viisil, mis oleks mõistetav ka eakatele, vähem haritutele ning vene emakeelega inimestele, sest vastasel juhul kujuneb teadusest väikese eliidi asi, millel puudub ühiskonnas laiem mõju, selgitas Vikerraadio päevakommentaaris ühiskonnateaduste instituudi ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma.

Eelmisel nädalal autasustas Eesti Teadusagentuur tublisi inimesi, kes on palju ära teinud teaduse populariseerimisel. Nende hulgas oli nii teadlasi, ajakirjanikke kui ka kommunikatsioonispetsialiste.

Rahvusvahelise laste heaolu uuringu Children’s World värskete andmete maailmaesitlus toimub homme, 17. novembril kell 9-12 Zoomi veebiseminarina. Teadlased 35st riigist tutvustavad  8-, 10- ja 12-aastate laste hinnanguid oma elu eri aspektide kohta. Kas hilisõhtune sotsiaalmeedias viibimine kahandab või hoopis suurendab laste rahulolu oma eluga? TÜ ühiskonnateaduste instituudi laste heaolu uuringute grupi teadlased annavad vastuse. Eesti uuringut toetab ETAG.